Füüsilise julgeoleku kaitsemeetmete rakendamine suure rünnakuriskiga objekti turvalisuse tagamisel

Abstract

Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada VV määruse nr 33 terviklikkus ja toimekindlus ning uurimis- ja analüüsitulemustest lähtuvalt teha täiendavaid ettepanekuid regulatsiooni arendamiseks. Magistritöö on empiiriline uuring ning uurimisstrateegiaks on juhtumiuuring. Andmekogumise meetodina kasutatakse avalikest allikatest pärinevat informatsiooni, milleks on erinevad dokumendid, arhiivimaterjalid, teadusandmebaasidest leitud eelretsenseeritud publikatsioonid, meediaartiklid ja fotomaterjalid. Andmeanalüüsiks kasutatakse kvalitatiivset sisuanalüüsi. Lisaks kasutatakse andmekogumise meetodina pool-struktureeritud intervjuusid. Magistritöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses, teoreetilises peatükis analüüsitakse terrorismi olemust ja selgitatakse välja füüsilise julgeoleku kaitsemeetmete rakendamise üldised põhimõtted objektide turvalisuse tagamisel ning milliseid objekte on määratletud suure rünnakuriskiga objektideks mujal maailmas ning milliste kriteeriumite alustel võiksid objektid olla suure rünnakuriskiga objektideks Eestis. Teises, empiirilises peatükis analüüsitakse kahte sarnast lähiminevikus toimunud juhtumit, kus saadud tulemusi võrreldakse nii eraldi, kui ka omavahel, et leida ühiseid jooni, mis võimaldasid sündmuste toimumise. Analüüsitavateks juhtumiteks valiti 2011. aastal Norras ja Eestis aset leidnud valitsusasutuste ründamine. Kolmandas peatükis analüüsitakse ekspertide arvamusi ja seisukohti füüsilise julgeoleku kaitsemeetmete rakendamise vajalikkuse ja VV määruse nr 33 kehtestatud suure rünnakuriskiga objekti füüsiliste kaitsemeetmete kohta. Magistritöö tulemina esitab autor omapoolsed ettepanekud VV määruse nr 33 edasiarendamiseks, mis tagaks regulatsiooni parema toimekindluse.