Valimisõigus ja kodakondsus Eestis: julgeolekupoliitiline taust, probleemid ja valikud
Kokkuvõte
Raport keskendub küsimusele, kas Eesti Vabariigi kohalike omavalitsuste volikogude valimistel peaksid olema hääleõiguslikud lisaks Eesti kodanikele ja Euroopa Liidu kodanikele ka teiste riikide kodanikud ja määratlemata kodakondsusega või kodakondsuseta isikud, kes vastavad seaduses ettenähtud tingimustele.
Raportis tuuakse esile tegelikud ohud Eesti (sise)julgeolekule, mis on seotud nende Vene ja Valgevene kodanikega ja määratlemata kodakondsusega või kodakondsuseta isikutega, kelle elukoht on Eestis.
Lisaks analüüsitakse võimalikke tulevasi julgeolekuohte, mis on seotud kehtiva õigusliku regulatsiooni muutmata jätmisega praeguses julgeolekukeskkonnas.
Raportis tehakse motiveeritud ettepanek Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmata jätmiseks ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmiseks.
Kirjeldus
1. Eesti elanikkond alates 1991. aastast ; 2. Välispäritolu elanikkond Eestis ; 3. Vene ja Valgevene kodanikud ning kodakondsuseta isikud Eestis ; 4. Eesti venekeelne elanikkond Venemaa vaates ; 5. Kodakondsuse varieeruv tähendus: leping vs. klientelism ; 6. Lojaalsuse profiilid, lojaalsusmudelid ja vastutus ; 7. Vene-Ukraina sõja õppetunnid ja Eesti sisejulgeoleku küsimused ; 8. Kolmandate riikide kodanikud ja kohalikud valimised. Õiguslik regulatsioon ; A. Rahvusvaheline õiguslik raamistik ;
b. Põhiseadus ja selle tõlgendamine ; c. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (KOVVS) ; Kokkuvõte, põhijäreldused ja ettepanek seaduse muutmiseks ; Kasutatud kirjandus ; Lisad https://doi.org/10.15158/zvcq-bm66