Otsi
1.-6. nimetus 6-st
Vanglakaplanite rolliteadlikkus kinni peetavate isikute radikaliseerumise märkamisel ja sellele reageerimisel
(Sisekaitseakadeemia, 2021)
Magistritöö eesmärk on välja selgitada, millised Eesti vanglakaplanite pädevused vajavad arendamist, toetamaks nende rolli vanglaradikaliseerumise märkamisel ja sellele reageerimisel.
Magistritööle on püstitatud järgmised ...
Vägivallakuritegusid ennetavad meetmed Eesti vanglates
(Sisekaitseakadeemia, 2022)
Magistritöö keskne uurimisprobleem on püstitatud küsimusena: kuidas on võimalik vähendada
kinnipeetavate vägivallakuritegude toimepanemise tõenäosust Eesti vanglates? Uurimisprobleemile
vastuse saamiseks püstitati kolm ...
Eakad kinnipeetavad Eesti vanglates
(Sisekaitseakadeemia, 2022)
Käesolev töö on fokusseeritud vananevale vanglapopulatsioonile Eestis ning annab ülevaate võimalustest eakatega vanglas toimetamiseks teiste riikide näitel. Autorid soovivad uurimistööga välja selgitada, kas ja milliseid ...
Eesti vanglate tippjuhtide ja struktuurüksuse juhtide hinnang alluvate juhtimise oskusesse võrreldes töötajate hinnanguga
(Sisekaitseakadeemia, 2022)
Töö eesmärgiks on välja selgitada, kas Eesti vanglate juhid hindavad enda oskust juhtida alluvaid sarnaselt ROUs neile alluvate poolt antud hinnanguga. Töö esimeses peatükis antakse teoreetiline ülevaade tööõnnest ning ...
Kehakaamerate kasutamise kogemused Tallinna Vangla näitel
(Sisekaitseakadeemia, 2022)
Käesoleva uurimistöö eesmärk on välja selgitada ametnike arvamus kehakaamera vajalikkusest, ametnike suhtumine kehakaamerate kasutamisse ning kehakaamera kasutamise probleemkohtadest.
Retsidiivsus avavanglast ja kinnisest vanglast vabanenute hulgas
(Sisekaitseakadeemia, 2023)
Kriminoloogia valdkonda kuuluv magistritöö käsitleb korduvkuritegevuse analüüsi võrrelduna avavanglast ja kinnisest vanglast vabanenud isikute hulgas. Keskne uurimisprobleem on: kas avavanglast vabanenute retsidiivsus on ...