| dc.contributor.author | Marnot, Diana | |
| dc.date.accessioned | 2021-03-23T10:03:54Z | |
| dc.date.available | 2021-03-23T10:03:54Z | |
| dc.date.issued | 2021 | |
| dc.identifier.uri | https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/2706 | |
| dc.identifier.uri | https://doi.org/10.15158/0ezc-rk28 | |
| dc.description | Sissejuhatus ; eu-LISA olemasolevate ja loodavate süsteemide kirjeldused ; Euroopa Liidu agentuurid ; eu-LISA eellugu ; Asukohamaaks kandideerimise protsess ; Agentuuri läbirääkimiste tulemus ; Eesti algsed soovid ja edasised võimalused ; Kokkuvõte | et_EE |
| dc.description | <a href = " https://doi.org/10.15158/0ezc-rk28 ">https://doi.org/10.15158/0ezc-rk28</a> | |
| dc.description.abstract | 2011. aastal loodi alusmääruse vastuvõtmisega Euroopa Liidu (EL) alla kuuluv agentuur: Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel
Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA). Agentuur alustas tegevust 2012. aasta
detsembris ja selle peakorteri asukohaks sai Tallinn, peamiseks tegevuskohaks Strasbourg ja varusüsteemide asukohaks Saint
Johann im Pongau. eu-LISA põhiülesandeks sai Euroopa Liidu jaoks oluliste suuremahuliste sisejulgeoleku IT-süsteemide
haldamine. See mõttepaber tutvustab lühidalt EL-i agentuuride olemust ja kirjeldab kokkuvõtlikult eu-LISA taotlemise protsessi.
Millised olid Eesti eesmärgid selle taotlemisel? Kas üheksa aastat hiljem hinnates saab väita, et need eesmärgid on täitunud?
Arvestades seda, et tegemist on agentuuriga, mis haldab EL-i jaoks kriitilise tähtsusega süsteeme, siis kas Eestil on võimalik oma
positsiooni seal veel tugevdada? | et_EE |
| dc.language.iso | other | et_EE |
| dc.publisher | Sisekaitseakadeemia | et_EE |
| dc.subject | Euroopa Liit | et_EE |
| dc.subject | agentuurid | et_EE |
| dc.subject | IT-teenused | et_EE |
| dc.subject | IT-süsteemid | et_EE |
| dc.title | Euroopa Liidu agentuuri eu-LISA edasised võimalused Eestis | et_EE |
| dc.type | Other | et_EE |
