Aastatel 1918-1940 opteerimise teel Eesti kodakondsuse omandamise küsimusi käsitlenud õiguse ja halduspraktika analüüs
Kokkuvõte
Alates 19. sajandi II poolest kuni 1960-1970. aastateni valitses idee riigist kui rahvusriigist. Rahvusriigi domineerimise ajal seostati enesemääramist mitte isiku, vaid etniliselt või territoriaalselt määratletud grupiga. See erineb täielikult tänapäevasest läänelikust käsitlusest, kus riigi puhul mängib üliolulist rolli inim- ja põhiõiguste kaitsefunktsioon. Inimõigused on omandanud rahvusvahelises õiguses seninägematult olulise rolli just pärast II maailmasõda ning rahvusvahelise üldsuse võimalused riike neid austama sundida on kasvanud uuritava perioodiga võrreldes väga jõuliselt. Sellepärast tuleb kogu analüüsi puhul meeles ja silmas pidada, et vaadeldava ajastu arusaamad kodakondsusest, rahvusvahelise õiguse rollist, riigi ja kodaniku vahekorrast jms erinevad tänapäevasest väga olulisel määral.
Kirjeldus
Sisukord ; 1. Eesti Vabariigi kodakondsuse omandamise õigus Tartu rahulepingu sõlmimise ajaks ; 2. Opteerimisartikkel Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelises Tartu rahulepingus ; 3. Optsiooni mõiste ja käsitlus rahvusvahelises õiguses ; 4. Eesti kodakondsuse opteerimine Nõukogude Venemaal ; 5. Eesti kodakondsuse omandamine Nõukogude Ukrainas ; 6. Eesti kodakondsuse omandamine Taga-Kaukaasias ; Kokkuvõte