KrMS § 202 rakendamine kui riigi ressursside kokkuhoiumeede
Abstract
Nii, nagu sama pudeli kohta võiks öelda ``poolenisti täis``, võiks teine vastu öelda, et pudel
on ``poolenisti tühi``. Samas on mõlemal õigus, ehkki nad lähtuvad erinevast perspektiivist.
Ka õiguse tõlgendamisel ei ole võimalik öelda, et üks tõlgendus on õige ja teine vale
absoluutses mõttes. Küsimus saab olla siiski veenvuses – kas tõlgendus on usutav ja
veenvalt põhjendatud või mitte.
Antud töö ei pretendeeri absoluutsele tõele, vaid lahkab konkreetse normi valguses
uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu vahelisi probleeme. Töö eesmärgiks on välja
selgitada, kas vastav norm hoiab kokku riigi ressursse, millised probleemid esinevad ja kas
neid saaks vältida või parandada.
Description
Sissejuhatus ; 1. KrMS § 202 kohaldamisala. ; 1.1. Süü suurus. ; 1.2. Avalik menetlushuvi. ; 1.3. Kohustused. ; 1.4. Süüdistatava nõusolek menetluse lõpetamiseks. ; 1.5. Menetlus. ; 2. Kriminaalasjade lõpetamine prokuratuurides, statistika lähtudes Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna ning riigiprokuratuuri poolt läbiviidud uuringul "Kriminaalmenetluse otstarbekusest lõpetamise kohaldamine 2006.a.". ; 2.1. Mitme isiku suhtes lõpetati kriminaalasi otstarbekusest?. ; 2.2. Mitu kuritegu lõpetati otstarbekusest?. ; 2.3. Mitu kriminaalasja lõpetati otstarbekusest?. ; 2.4. Millistes kuritegudes kasutati oportuniteeti?. ; 2.5. Kui sageli kohaldasid prokuratuurid oportuniteeti valitud kuritegudes? ; 3. Kas KrMS § 202 kohaldamisega on võimalik riigi ressurssi kokku hoida?. ; 3.1. Uurimisasutuse aspekt Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna näitel. ; 3.2. Prokuratuuri aspekt. ; 3.3. Põhja Ringkonnaprokuratuuri otstarbekuse alusel lõpetatud kriminaalmenetluste analüüs. ; 3.4. Kohtu aspekt. ; Kokkuvõte