Lühi- ja kokkuleppementlused tänases Eesti kriminaalmenetluses
Abstract
Töö eesmärk on uurida, kas raskete isikuvastaste kuritegude menetlemisel kohaldatavad
lihtmenetluste vormid – lühi- ja kokkuleppemenetlused – võimaldavad rakendada
kriminaalmenetluse põhimõtteid, mis tagavad ausa ja õiglase kriminaalmenetluse
Uurimus viidi läbi Harju Maakohtu Liivalaia ja Tartu mnt kohtumajades ning uurimuse
metoodikaks oli teksti analüüs.
Lõputöö uudsus seisneb asjaolus, et enne kriminaaltoimikute analüüsi ei leidnud töö autor
uuringuid, mis kajastaksid, kuidas toimub lühi- ja kokkuleppemenetlustes reaalselt raskete
isikuvastaste süütegude kohtulik menetlus. Kirjutama ajendas ka huvi temaatika vastu
selles aspektis, kas ja kuidas on võimalik tagada lihtmenetlustes materiaalõigusliku tõe
tuvastamine.
Description
Sissejuhatus. ; 1. Kriminaalmenetluse printsiibid. ; 1.1. Ausa kohtumenetluse printsiibid. ; 1.2. Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele. ; 1.3. Kohtumenetluse võistlevuse printsiip - KrMS § 14. ; 1.4. Kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse printsiip - KrMS § 15. ; 1.5. Tõendite vaba hindamise põhimõte. ; 2. Lihtmenetlused. ; 2.1. Lühimenetlus. ; 2.2. Kokkuleppemenetlus. ; 3. Euroopa Liidu õiguse ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooni siduvus Eesti õiguskorras. ; 3.1. Kriminaalsüüdistuse mõiste Euroopa Inimõiguste Konventsiooni mõttes. ; 3.2. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 6 - õigus asja õiglasele arutamisele. ; 4. Läbiviidud uurimuse analüüs. ; 4.1. Uurimsue kirjeldus. ; 4.2. Uurimuse analüüs ja tulemused. ; 4.3. Uurimuse tulemusena tehtavad järeldused püstitatud probleemide kohta. ; Kokkuvõte