Politsei võimekus massirahutustele reageerimisel
Kokkuvõte
Töös uuritakse erinevate Eesti politseiüksuste võimalusi ja taset
võrreldes teiste riikide sarnaste politseiüksustega ning antakse ülevaade senistest
masside juhtimise kogemustest. Uurimuse eesmärgiks oli selgitada, millisel tasemel
on Eesti politseijõudude valmisolek massirahutusteks. Politsei ettevalmistus on nii
varustuse kui väljaõppe poolest viimaste aastatega olulisi muutusi läbinud ja seetõttu
oli vajadus uurida, kus me hetkel asume ning millises suunas tuleks liikuda.
Uurimismeetoditest kasutati võrdlust ja analüüsi. Uurimuse tulemusel leidis autor, et
politsei võimekus on varustuse ja väljaõppe poolest on heal tasemel, kuid
massirahutustele reageerivate politseijõudude arvukus on suhtarvuna tunduvalt
väiksem, kui näiteks Soomes. Politsei valmisoleku tõstmiseks annab autor soovitusi,
massirahutustele reageerimisvõimeliste politseiametnike arvukuse kohta ning
missugust varustust oleks vaja varustusse juurde lisada.
Kirjeldus
Sissejuhatus. ; 1. Politsei kohustused ja vajadus. ; 1.1. Õigusaktidest tulenevad politsei kohustused ja üldine regulatsioon. ; 1.2. Riskid massirahutuste tekkimiseks. ; 2. Politsei võimalused, varustus, oskused ja juhtimine. ; 2.1. Massirahutustega tegelevad politseiüksused. ; 2.2. Erinevate üksuste koostöö ja juhtimine. ; 3. Senised kogemused. ; 3.1. Eesti-Vene jalgpalli sõpruskohtumine 27.03.2002. ; 3.2. Iraagi sõjavastane meeleavaldus 30.03.2003. ; 3.3. Lihula ausamba juhtum 02.09.2004. ; 3.4. USA presidendi visiidiga seotud politseioperatsioon 26.-28.11.2007. ; 4. Võrdlus teiste riikide sarnaste poltiseiüksustega. ; 4.1. Soome politsei. ; 4.2. Saksamaa politsei. ; Kokkuvõte