| dc.description.abstract | Lõputöö eesmärgiks on välja selgitada, mida toob eeldatavalt kaasa viru vangla valmimine ja millega peaks arvestama viru vanglasse tööle asuvad järelevalveametnikud. Autor otsib vastust küsimusele, kas viru vanglaga on tegemist veel piirkondlikku vanglaga või kaotab piirkondlik vangla oma mõtte.
Tegemist on peamiselt sotsioloogilise uurimismeetodiga, milleks on dokumentatsiooni sisuanalüüs (content-analüüs), võrdlev analüüs. Andmete kogumiseks kasutas töö autor arhiivimaterjale, samas vallas eelnevalt teostatud uurimistööd, erinevate dokumentide (vanglalähteülesanded, põhikirjad, arengukavad, aastaraamatud) läbitöötamist, et mõista kahe kambertüüpi vangla olemust, lähtekohti, paigutatud ja paigutatava kontingendi erisust ja vanglate mõju vanglasüsteemi arengule üldises plaanis.
Samuti teostas autor statistilist analüüsi, kus uuris regionaalset kuritegevust kuritegevuse liikide kaudu ja vaatles kinnipeetavate liikumist Tartu vanglas aastate lõikes ning samuti võimalus kasutada küsitlusmeetodit, telefoni ja meili teel.
Autori uurimistöö olulisemaks osaks tuli leida töös leiduv probleem nagu see, et peamiseks kinnipeetavate resotsialiseerumise eesmärgiks soovitakse vanglasüsteemis juurutada piirkondlikkuse põhimõtet, et kinnipeetav kannab karistust oma elukohale võimalikult lähedal, et säiliksid tema positiivsed suhted perekonnaga.
Autori läbiviidud uuringu tulemusena selgus, et algselt kavandatud piirkondlikkuse põhimõte ei ole absoluutne, kuna Tartu ja Viru vanglasse kavandatakse koondada kinnipeetavad ka teiste kriteeriumite järgi. Piirkondlikkuse põhimõtet järgitakse vaid vahistatud kinnipeetavate puhul. | et_EE |
