Näita lihtsat nimetuse kirjet

dc.contributor.authorSalomets, Gert
dc.contributor.otherUueküla, Inga, juhendaja
dc.contributor.otherSisekaitseakadeemia. Justiitskolledž
dc.date.accessioned2017-08-21T09:22:06Z
dc.date.available2017-08-21T09:22:06Z
dc.date.issued2007
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/123456789/1814
dc.descriptionSissejuhatus ; 1.Düssotsiaalne isiksus ; 1.1.Antisotsiaalse ja psühhopaatilise isiksuse mõiste kujunemine ; 1.2.Düssotsiaalse ehk antisotsiaalse isiksusehäire olemus ; 1.3.Psühhopaatilise isiksusehäire olemus ; 2.Psühhopaatia uuringud erinevates sihtgruppides ; 3.Juhtumianalüüs ; 3.1.Uurimismeetod ; 3.2.Varavastaste kuritegude analüüsid ; 3.2.1.I juhtumianalüüs ; 3.2.2.II juhtumianalüüs ; 3.2.3.III juhtumianalüüs ; 3.3.Isikuvastaste kuritegude analüüsid ; 3.2.4.IV juhtumianalüüs ; 3.2.5.V juhtumianalüüs ; 3.2.6.VI juhtumianalüüs ; 3.4.Isiku- ja varavastaste kurjategijate võrdlus ; Kokkuvõteet_EE
dc.description.abstractLõputöös kirjeldatakse düssotsiaalse isiksusehäire olemust ja avaldumisvorme, kus keskendutakse psühhopaatilisele isiksusehäirele. Samuti kirjeldatakse antisotsiaalse ja psühhopaatilise isiksusehäire mõiste kujunemist. Tähelepanu pööratakse düssotsiaalse ja psühhopaatilise isiksusehäirega inimese käitumisele. Uurimustöö sisaldab DSM süsteemi ja rhk-10 tõlgendust düssotsiaalsest isiksusehäirest. Samuti tuuakse välja cleckley poolt 1941 aastal kirjeldatud 16. Tunnust, mis iseloomustavad düssotsiaalset isiksusehäiret. Lähtuvalt clecleyst on hare 1980. Aastatel loonud psühhopaatia mõõdiku PCL (psychopathy checklist), mis koos oma versioonidega on märkimisväärsed psühhopaatia diagnoosimise meetodid. Lõputöös kirjeldatakse erinevaid uurimustöid, milles on uuritud PCL-i ja selle versioonide paikapidavust mitmesugustes rassilistes, etnilistes ja kultuurilistes populatsioonides. Lõputöö uurimuse subjektideks on vara- ja isikuvastaseid kuritegusid sooritanud kurjategijad. Uuritakse kolme varavastast ja kolme isikuvastast kuritegu sooritanud kurjategijat lähtuvalt psühhopaatia konstruktist. Uurimustöö eesmärk on tõestada, et liigi poolest erinevad kuritegusid (nt isikuvastaste kuritegude sooritajad võrrelduna varavastaste kuritegude sooritajatega) sooritanud isikud erinevad üksteisest psühhopaatilise isiksushäire tunnusjoonte osas. Uurimismeetodiks on juhtumianalüüs, millele lisandus ka toimikute analüüs. Juhtumianalüüsi läbiviimiseks töötati välja küsitluse skeem, intervjuu küsimustena. Tulemused kinnitavad fakti, et liigi poolest erinevad kuritegusid sooritanud isikud erinevad üksteisest psühhopaatilise isiksushäire tunnusjoonte osas. Kuna eesti vanglasüsteem pole antud teemaga seonduvat valdkonda eriti uurinud, siis tulemused on igas mõttes ainulaadsed. Samas on ka need tulemused vanglasüsteemile kasvuläveks edasiste uuringute läbiviimisel antud valdkonnas.et_EE
dc.language.isootheret_EE
dc.publisherSisekaitseakadeemiaet_EE
dc.subjectisiksusehäiredet_EE
dc.subjectvangidet_EE
dc.subjectjuhtumiuuringudet_EE
dc.subjectkvalitatiivsed uurimismeetodidet_EE
dc.subjectpsühhopaatiaet_EE
dc.subjectpsüühikahäiredet_EE
dc.titlePsühhopaatia olemus ja avaldumisvormid: isikuvastaste kuritegude sooritajad võrrelduna varavastaste kuritegude sooritajategaet_EE
dc.typeThesiset_EE


Failid selles nimetuses

Thumbnail

Nimetus asub järgmis(t)es kollektsiooni(de)s:

Näita lihtsat nimetuse kirjet