Näita lihtsat nimetuse kirjet

dc.contributor.authorVainer, Miiko
dc.contributor.otherOlesk, Margot, juhendaja
dc.contributor.otherSisekaitseakadeemia. Justiitskolledž
dc.date.accessioned2017-08-15T11:08:18Z
dc.date.available2017-08-15T11:08:18Z
dc.date.issued2008
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/123456789/1793
dc.descriptionSissejuhatus ; 1.Inimõiguste areng Euroopas 20. sajandil ; 1.1.Gulag ja Natsi-Saksamaa koonduslaagrid – allikad Euroopas inimõigustele tähelepanu suurenemiseks ; 1.2.Tähelepanu suurenemine inimõigustele ; 1.3.Kinnipeetavatega seonduv inimõiguste areng kaasaegse kinnipeetavate õiguste kaitse süsteemini ; 1.3.1.Valitsusvälised organisatsioonid – nende olulisus ; 1.3.2.CPT ; 1.3.3.EVR ; 2.Väärkohtlemise mõiste Euroopas ; 2.1.Üldprintsiibid ; 2.2.Riigi positiivsed ja negatiivsed kohustused ( tripatite typology ) ; 2.3.Väärkohtlemise määratlemine tulenevalt de minimis printsiibist ; 2.4.Piinamine ; 2.5.Julm ehk ebainimlik ja alandav kohtlemine ; 3.Kinnipeetavate väärkohtlemine Eesti vanglasüsteemis ; 3.1.Õigusnormistik ; 3.2.Kohtupraktika ; 3.2.1.EIÕK praktika ; 3.2.2.Riigikohtu praktika ; 3.3.CPT tähelepanekud väärkohtlemise osas ; 3.4.Vanglasüsteemi meetmed väärkohtlemise takistamiseks ; Kokkuvõte ja ettepanekudet_EE
dc.description.abstractKäesoleva töö uurmisobjektiks on kinnipeetava väärkohtlemine Euroopa ning Eesti vangistusõiguses. Töö eesmärgiks on põhiliselt välja selgitada, kui kaugele ulatub väärkohtlemise mõiste teoorias ja praktikas ning milline on hetkeseis Eesti vanglasüsteemis. Töös kasutatakse põhiliselt EIÕK praktikat ning Euroopa vangistusõigusalaseid allikaid ja siseriiklikul tasandil Eesti Riigikohtu halduskolleegiumi otsuseid ning seadusandlust. Kasutatakse ka kirjandust ning paremaks Euroopa süsteemi kategoriseerimiseks puudutatase mõneti ka rahvusvahelise õiguse allikaid. Uurimismeetodiks on kvalitatiivne meetod – kirjalike allikate analüüsimine. Töö käigus on peetud dialoogi Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi vanglate osakonnaga ning kasutatud vastuseid infopäringutele. Töö tulemuseks on asjaolu, et Eesti kuulumine Euroopa Liitu alates 2004. aastast on Eestit pannud vanglasüsteemi veelgi hoogsamalt reformima ning seetõttu minimaliseerub ka kinnipeetavate väärkohtlemine. Siiski ei tulene muutused kinnipeetavate väärkohtlemise osas ainult vanglate reformimisest ning kuulumisest Euroopa Liitu, vaid hõlmab laiemat de facto ning de jure olukorda Euroopa- ja rahvusvahelises õiguses.et_EE
dc.language.isootheret_EE
dc.publisherSisekaitseakadeemiaet_EE
dc.subjectinimõigusedet_EE
dc.subjectkurjategijadet_EE
dc.subjectväärkohtlemineet_EE
dc.subjectEuroopa Inimõiguste Kohuset_EE
dc.subjectpiinamineet_EE
dc.subjectrahvusvaheline õiguset_EE
dc.subjectõigusedet_EE
dc.titleVäärkohtlemise mõiste käsitlus Euroopa kaasaegses kinnipeetavate inimõiguste kaitse süsteemiset_EE
dc.typeThesiset_EE


Failid selles nimetuses

Thumbnail

Nimetus asub järgmis(t)es kollektsiooni(de)s:

Näita lihtsat nimetuse kirjet