| dc.description.abstract | Uurimise objektiks valis töö autor vägistamised ning uurimise aineks – vägistamise põhjused ning riskitegurid lapsepõlvest.
Esimene peatükk käsitleb seksuaalsete hälbivuste liigitust, ülevaadet eelsoodumustest vägistamise toimepanemiseks, seksuaalse vägivalla tunnuseid ning tagajärgi. Teises peatükis seletatakse lahti psühholoogilised, sotsiaalsed ja bioloogilised teooriad vägivallatsejaks kujunemisest ning käsitletakse alkoholi ja uimastite mõju seksuaalsele vägivallale.
Kolmas peatükk on pühendatud Murru Vanglas läbi viidud uurimusele vägistamises süüdi mõistetud isikute seas ning selle uurimuse tulemustele. Uurimusmeetoditena kasutas töö autor anketeerimise ja intervjueerimise. Ankeet (nii eesti-, kui ka venekeelne) koosneb 30 küsimusest. Uurimuse põhitulemused: üle poole respondentidest rõhutasid nende peredes lapsepõlves valitsenud psühholoogilisele või füüsilisele vägivallale, mille pealtnägijateks ning ohvriteks nemad osutusid. Seksuaalset vägivalda tunnistasid vaid mõned, kuid iga neljas respondent rõhus sellele, et inimene, kes on sattunud seksuaalse vägivalla ohvriks, võib lõpuks ka ise kasutada vägivalda teise inimese suhtes. Lõputöö peamise tulemusena rõhutab töö autor, et olles tutvunud vägistamise võimalike põhjustega, oskab töö autor asjatundlikumalt suhelda, tegutseda ning kohelda seksuaalkuritegudes süüdimõistetud isikuid oma igapäevases töös ning nende resotsialiseerimiseks otsida toetuspunkte mitte ainult isikute tänapäevasest elust, vaid kasuks tuleb ka nende lapsepõlve detailne uurimine. | et_EE |
