| dc.description.abstract | Töö läbivaks märksõnaks on sadama piiripunktide töökorraldusega seonduv probleemistik.
Euroopa Liiduga liitumisel töötas Piirivalveamet välja ja rakendas juhendmaterjali, mis pidi
Eesti piirikontrollialas tegevuse viima vastavusse Schengeni piirikontrolli põhimõtetega.
Kuna nüüdseks on Eesti liitunud täielikult Schengeni õigusruumiga, siis oli tekkinud reaalne
vajadus analüüsida teenistusjuhendite toimimist ja väljakujunenud piiripunktide
töökorraldust. Vajalik oli välja selgitada probleemistik, mis kaasneb õigusruumis toimuvate
muudatustega. Tuginedes 2007 aasta statistilistele näitajatele tekkis vajadus jõuda selgusele,
miks on sadama piiripunktide tulemuslikkus rikkumiste tuvastamisel oluliselt väiksem kui
maismaa piiripunktides.
Tegemist on teoreetilise uuringuga, mille käigus jõudis uuringu läbiviija järeldusele, et
lahendamist vajavad eelkõige küsimused, mis on seotud piiripunktide järjepideva
töökorralduse täiustamisega. Oluline on täpsustada juriidilised alused piiripunkti tegevuseks
ning arenguks ja rakendada nendes ajakohast töökorraldust. Määrata kindlaks siduvad
tegevused ja aktiviseerida koostöö allüksuste vahel.
Uuringu käigus ei tuvastatud otseseid põhjusi väikese tuvastatud rikkumiste arvu ja
piirikontrolli halvavate tegurite vahel. Kuid lähtudes, et puudulikult reguleeritud
piirikontrolli korraldavaid tegevusi esines igas piirikontrolli mõjutavas valdkonnas, siis
koostaja leiab, et seos on olemas ja uuringus püstitatud ülesanne sai täidetud. Koostaja poolt
on antud igale tuvastatud probleemile ka soovitused nende lahendamiseks.
Uurimustöö uudsus ja aktuaalsus seisneb selles, et teadvustada olukorda sadama
piiripunktides. Uurimustöö tulemuste põhjal saab anda soovitusi teenistuse parendamiseks. | et_EE |
