Veesõidukite piirikontrolli efektiivsus merepiiril ja kvaliteedi tõstmise võimalused

Abstract

Töö läbivaks märksõnaks on sadama piiripunktide töökorraldusega seonduv probleemistik. Euroopa Liiduga liitumisel töötas Piirivalveamet välja ja rakendas juhendmaterjali, mis pidi Eesti piirikontrollialas tegevuse viima vastavusse Schengeni piirikontrolli põhimõtetega. Kuna nüüdseks on Eesti liitunud täielikult Schengeni õigusruumiga, siis oli tekkinud reaalne vajadus analüüsida teenistusjuhendite toimimist ja väljakujunenud piiripunktide töökorraldust. Vajalik oli välja selgitada probleemistik, mis kaasneb õigusruumis toimuvate muudatustega. Tuginedes 2007 aasta statistilistele näitajatele tekkis vajadus jõuda selgusele, miks on sadama piiripunktide tulemuslikkus rikkumiste tuvastamisel oluliselt väiksem kui maismaa piiripunktides. Tegemist on teoreetilise uuringuga, mille käigus jõudis uuringu läbiviija järeldusele, et lahendamist vajavad eelkõige küsimused, mis on seotud piiripunktide järjepideva töökorralduse täiustamisega. Oluline on täpsustada juriidilised alused piiripunkti tegevuseks ning arenguks ja rakendada nendes ajakohast töökorraldust. Määrata kindlaks siduvad tegevused ja aktiviseerida koostöö allüksuste vahel. Uuringu käigus ei tuvastatud otseseid põhjusi väikese tuvastatud rikkumiste arvu ja piirikontrolli halvavate tegurite vahel. Kuid lähtudes, et puudulikult reguleeritud piirikontrolli korraldavaid tegevusi esines igas piirikontrolli mõjutavas valdkonnas, siis koostaja leiab, et seos on olemas ja uuringus püstitatud ülesanne sai täidetud. Koostaja poolt on antud igale tuvastatud probleemile ka soovitused nende lahendamiseks. Uurimustöö uudsus ja aktuaalsus seisneb selles, et teadvustada olukorda sadama piiripunktides. Uurimustöö tulemuste põhjal saab anda soovitusi teenistuse parendamiseks.