| dc.description.abstract | Lõputöö teema valikut mõjutas asjaolu, et liitunud Schengeni ühtse viisaruumiga peab Eesti
piirivalve tagama nii Eesti Vabariigi kui ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide
siseturvalisuse. Sellest tulenevalt peab lisaks välispiiri kontrollile pöörama suurt tähelepanu
ka sisepiiride kontrollile.
Sisepiiridel kontrolli kaotamise kompenseerimiseks on liikmesriikides rakendatud
kompensatsioonimeetmeid, mis on paljudes riikides jäänud piiri valvamisega tegelevate
organisatsioonide pädevusse, kuigi oma olemuselt on tegemist politseiliste meetmetega. Üks
olulisim kriteerium on siseriiklik koostööd, mis on ainuke võimalus turvalisuse tagamiseks,
avanenud piiridega keskkonnas.
Lõputöö eesmärgiks on anda ülevaade sisepiiride kontrolli võimalustest Schengeni ühtse
viisaruumi tingimustes, kompensatsioonimeetmete rakendamisest ning selgitada Sisepiiride
Koostöö ja Koordinatsiooni Talituse piirivalvurite valmidust sisepiiride kontrolliks
Uurimisprobleemiks on, kas piirivalveametnike valmidus sisepiiride kontrolliks on
kooskõlas võimaluste ja väljaõppega.
Tööst järeldab autor, et sisepiiride kontroll Schengeni ühtse viisaruumi tingimustes toimib
hästi. Piirivalveametnikud on vastavasisulise väljaõppe saanud, toimub pidev
enesetäiendamine ning sisepiiride kontrolliga tegelevad ametnikud on motiveeritud oma
tööd tehes. Mõningaid kurtmisi esines materiaalse baasi osas, kuid üldjuhul ollakse
teenistusega rahul.
Autor teeb ettepaneku valmis teha liikuvate üksuste ametijuhend, muuta Piirivalveseadust
nii, et Piirivalve tegevuspiirkond hõlmaks kogu Eesti Vabariiki. Liikuvate üksuste lähetamine
teise riiki rahvusvaheliste operatsioonide läbiviimiseks vajab Eesti seaduste regulatsiooni
(relvade, erivahendite ja operatiivvärvides sõidukite kaasamine). Samasugust seaduse regulatsiooni
vajab ka teiste riikide rühmade saabumisega Eestisse rahvusvaheliste
operatsioonide käigus. | et_EE |
