Piirikontrolli kompensatsioonimeetmete rakendamine Eesti sisepiiril

Abstract

Lõputöö teema valikut mõjutas asjaolu, et liitunud Schengeni ühtse viisaruumiga peab Eesti piirivalve tagama nii Eesti Vabariigi kui ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide siseturvalisuse. Sellest tulenevalt peab lisaks välispiiri kontrollile pöörama suurt tähelepanu ka sisepiiride kontrollile. Sisepiiridel kontrolli kaotamise kompenseerimiseks on liikmesriikides rakendatud kompensatsioonimeetmeid, mis on paljudes riikides jäänud piiri valvamisega tegelevate organisatsioonide pädevusse, kuigi oma olemuselt on tegemist politseiliste meetmetega. Üks olulisim kriteerium on siseriiklik koostööd, mis on ainuke võimalus turvalisuse tagamiseks, avanenud piiridega keskkonnas. Lõputöö eesmärgiks on anda ülevaade sisepiiride kontrolli võimalustest Schengeni ühtse viisaruumi tingimustes, kompensatsioonimeetmete rakendamisest ning selgitada Sisepiiride Koostöö ja Koordinatsiooni Talituse piirivalvurite valmidust sisepiiride kontrolliks Uurimisprobleemiks on, kas piirivalveametnike valmidus sisepiiride kontrolliks on kooskõlas võimaluste ja väljaõppega. Tööst järeldab autor, et sisepiiride kontroll Schengeni ühtse viisaruumi tingimustes toimib hästi. Piirivalveametnikud on vastavasisulise väljaõppe saanud, toimub pidev enesetäiendamine ning sisepiiride kontrolliga tegelevad ametnikud on motiveeritud oma tööd tehes. Mõningaid kurtmisi esines materiaalse baasi osas, kuid üldjuhul ollakse teenistusega rahul. Autor teeb ettepaneku valmis teha liikuvate üksuste ametijuhend, muuta Piirivalveseadust nii, et Piirivalve tegevuspiirkond hõlmaks kogu Eesti Vabariiki. Liikuvate üksuste lähetamine teise riiki rahvusvaheliste operatsioonide läbiviimiseks vajab Eesti seaduste regulatsiooni (relvade, erivahendite ja operatiivvärvides sõidukite kaasamine). Samasugust seaduse regulatsiooni vajab ka teiste riikide rühmade saabumisega Eestisse rahvusvaheliste operatsioonide käigus.