Elektrišokirelv, selle kasutamise eelised ja ohud
Kokkuvõte
Elektrišokirelva reklaamitakse, kui vahendit mida saab edukalt kasutada, asendades teisi
erivahendeid (gaas, nui). Paigutades ta nimetatud erivahendites kõrgemale, kuid ettepoole
tulirelvast annab elektrišokirelv politseile ühe lisavõimaluse konfliktsituatsiooni
lahendamiseks.
Töö koostamisel on kasutatud niii politsei, kui meditsiini alaseid uuringuid, et selgitada
elektrišokirelva tööpõhimõtet ja selle kasutamisega kaasneda võivaid ohtusid. Lisaks sellele on
tutvustatud neljas Euroopa riigis kehtivaid elektrišokirelva kasutamise reegleid ja kasutamisele
eelnevat koolitust. Samuti on ära toodud see kes elektrišokirelva kasutab. Samuti on
analüüsitud Eestis kehtivat seadusandlust, mis reguleerib elektrišokirelva kasutamist politseis.
Vaatluse all on ka palju kõneainet pakkunud elektrišokirelv, kui piinamisvahend. Selleks on
analüüsitud erinevate organisatsioonide ja teadlaste vaatenurki.
Kirjeldus
Sissejuhatus ; 2. Elektrišokirelva ajalugu ja tänapäev. ; 2.1. Ajalugu ja tänapäev. ; 2.2. Kaasaegse elektrišokirelva tööpõhimõte. ; 2.3. Elektrišokirelvade TASER M26 (1999), X26 (2003) ja Stinger S-200 AT tehnilised andmed. ; 2.4. Padrunid. ; 3. Elektrišokirelva mõju inimorganismile ja selle kasutamisega kaasnevad ohud. ; 3.1. Mõju ja ohud inimorganismile. ; 3.2. Elektrišokirelva kasutamine versus piinamine. ; 4. Kehtivad elektrišokirelva kasutamise reeglid, koolitus. ; 5. Eesti politsei ja elektrišokirelv. ; 5.1. Seadusandlus. ; 5.2. Võimalike kasutajate ring ja reeglid politseis. ; 6. Kokkuvõte