Vanglate sotsiaalprogrammide mõjust kinnipeetavate resotsialiseerimisprotsessis Viru Vangla eluviisitreeningu näitel

Abstract

Uurimuse eesmärgiks on anda hinnang vanglas läbiviidavale eluviisitreeningule ja selle tulemuslikkusele, nähtuna programmi läbinute pilgu läbi, samuti saada vastus küsimusele, kas sõltuvushäirest vabanemiseks on olulisem programmi läbimine või sõltub see rohkem muudest teguritest? Uurimustöö läbiviimisel kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit. Kvalitatiivse uurimuse lähtekohaks on inimeste isikliku ja sotsiaalse kogemuse uurimine, kirjeldamine ja tõlgendamine, kus püütakse mõista väikese arvu osalejate maailmavaadet ehk uuritava isiku inimlikku, subjektiivset kogemust suhte subjekti ehk siis eluviisitreeningusse. Lõputöö eesmärk ja aktuaalsus seisneb selles, et üha rohkem noori tänapäeva Eestis puutub kokku uimastitega, suureneb alkoholi ja narkootikumide tarbimine noorte seas ja sagenevad õigusrikkumised, mis on toime pandud uimastite mõju all. Lõputöö praktiline tähendus seisneb selles, et tõsta veelgi eluviisitreeningu efektiivsust, kuna seeläbi väheneks sõltuvushäiretega kinnipeetavate korduvkuriteo toimepanemise risk ja paraneks nende normaalse eluga toimetulek vanglast vabanedes. Sekkumisprogrammide tulemuslikkust on oluline uurida just neis osalejate arvamusele tuginedes.