Kinnipeetava usuliste vajaduste rahuldamine (Tartu vangla näitel)
Kokkuvõte
Käesoleva töö põhisuunaks on selgitada välja 2008- 2009 usulised rituaalid Tartu Vanglas. Autor püüab välja tuua vanglas põhilised usundid, usuga seonduvaid rituaalid ja otsib võimalikku diskrimineerimist.
Töö on aktuaalne, kuna usundeid ja usuga seotud rituaale vanglas on vähe uuritud. Autorit ajendas tööd kirjutama küsimus - miks üks või teine kinnipeetav hakkab vangistuse ajal külastama kirikut. Autor toob välja religiooni sotsioloogilise käsitluse ühiskonnas kui ka vanglas.
Lõputöö aluseks on hüpotees, et Tartu Vanglas ei ole usulist diskrimineerimist. Hüpoteesi kontrollimiseks analüüsis autor valdkonnakeskset kirjandust ning viis läbi uuringu 30 Tartu Vanglas karistust kandva kinnipeetava seas. Saadud tulemused on koondatud kokkuvõttesse lähtuvalt kvantitatiivne analüüsile.
Autor leidis uuringu tulemusena, et Tartu Vanglas ei ole usulist diskrimineerimist. Tõi välja kinnipeetavate kiriku külastamise põhjused, kinnipeetavate hulgas levinumad usulised rituaalid ja usuline sümboolika.
Kirjeldus
Sissejuhatus ; 1.Religioon - mõiste ja dimensioonid ; 1.1.Religiooni dimensioonid ; 1.2.Eestis levinumad suuremad konfessioonid ; 1.2.1.Kristlus ; 1.2.2.Islam ; 2.Diskrimineerimine ; 2.1.Õiguslik hinnang ; 3.Tartu vanglas esinevad relgioonid ja nendega kaasnevad rituaalid ; 4.Uuring ; 4.1.Uuringu teoreetilised lähtekohad ; 4.2.U.Bronfenbrenneri sotsio-ökoloogiline süsteemiteooria ; 4.3.Uuringu hüpotees, metoodika ja valim ; 4.4.Uuring, tulemused ja arutelu ; Kokkuvõte