Näita lihtsat nimetuse kirjet

dc.contributor.authorSaar, Sirli
dc.contributor.otherTraat, Uno, juhendaja
dc.contributor.otherSisekaitseakadeemia. Politsei- ja Piirivalvekolledž
dc.date.accessioned2017-06-26T11:27:19Z
dc.date.available2017-06-26T11:27:19Z
dc.date.issued2017
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/123456789/1469
dc.descriptionSissejuhatus ; 1.Grupiviisiline vägistamine ; 1.1.Seksuaalvägivalla, vägistamise ja grupiviisilise vägistamise definitsioonid ; 1.2.Vägistamise liigid, seda soodustavad tegurid ja riskifaktorid ; 1.3.Grupiviisilise vägistamise mustrid, toimepanijad ja ohvrid ; 2.Rahvusvaheline grupiviisiliste vägistamiste uuring ; 2.2.Uuringu järeldused ; 3.Grupiviisiliste vägistamiste uurimus Eestis ; 3.1.Seksuaalkuritegude dünaamika ajavahemikul 2007-2016 ; 3.2.Juhtumiuuring : 3.3.Tulemuste võrdlus 2003 aastal tehtud uuringuga ; Kokkuvõteet_EE
dc.description.abstractLõputöö eesmärk on anda ülevaade grupiviisiliste vägistamiste mustritest. Uurimismeetodiks valiti juhtumiuuring, mille käigus analüüsiti viite erinevat Eestis toime pandud juhtumit. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks on töö autor püstitanud järgnevad uurimisküsimused: 1. Kuivõrd on grupiviisilised vägistamised Eestis levinud? 2. Missugune on olnud dünaamika viimase 10 aasta jooksul? 3. Millised seaduspärasusi võib grupiviisilises vägistamises täheldada kohtutoimikute analüüsi põhjal? Eestis on kümne aasta jooksul registreeritud 3 kuni 10 grupiviisilist vägistamist aastas. Kuid siinkohal tuleb arvestada ka sellega, et statistilised arvud ei pruugi vastata tegelikule olukorrale, kuna seksuaalkuriteod on ühed kõige latentsemad kuriteod. Analüüsides Eestis toime pandud grupiviisiliste vägistamiste juhtumeid lõi autor nende profiili. Analüüsi käigus leidis autor juhtumite vahel mitmeid sarnaseid mustreid, nagu näiteks ohvri alandamine, teo varjamine, võimalus ohver eraldada ja ligipääs privaatsele kohale. Autor võrdles oma uuringu tulemust ka välismaal läbiviidud sama teemalise uuringu tulemustega ja varem Eestis toime pandud uuringuga. Uuringute võrdlemise tulemusena võib öelda, et grupiviisilise vägistaja profiilid langevad suuremas osas kokku. Grupiviisiliste vägistamiste mustrite ja vastavate kurjategijate profiilide tundmine aitab prokuröride ja politseiuurijate töö efektiivsust tõsta. Samuti võib sellistest teadmistest kasu olla sellel alal ennetustöö tegijatel.et_EE
dc.language.isootheret_EE
dc.publisherSisekaitseakadeemiaet_EE
dc.titleGrupiviisiliste vägistamiste kriminoloogiline uurimus (Eesti andmetel ajavahemikul 2007-2016)et_EE
dc.title.alternativeCriminological study of group rape (based on the data of Estonia in the years 2007 to 2016)et_EE
dc.typeThesiset_EE


Failid selles nimetuses

Thumbnail

Nimetus asub järgmis(t)es kollektsiooni(de)s:

Näita lihtsat nimetuse kirjet