Grupiviisiliste vägistamiste kriminoloogiline uurimus (Eesti andmetel ajavahemikul 2007-2016)

Abstract

Lõputöö eesmärk on anda ülevaade grupiviisiliste vägistamiste mustritest. Uurimismeetodiks valiti juhtumiuuring, mille käigus analüüsiti viite erinevat Eestis toime pandud juhtumit. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks on töö autor püstitanud järgnevad uurimisküsimused: 1. Kuivõrd on grupiviisilised vägistamised Eestis levinud? 2. Missugune on olnud dünaamika viimase 10 aasta jooksul? 3. Millised seaduspärasusi võib grupiviisilises vägistamises täheldada kohtutoimikute analüüsi põhjal? Eestis on kümne aasta jooksul registreeritud 3 kuni 10 grupiviisilist vägistamist aastas. Kuid siinkohal tuleb arvestada ka sellega, et statistilised arvud ei pruugi vastata tegelikule olukorrale, kuna seksuaalkuriteod on ühed kõige latentsemad kuriteod. Analüüsides Eestis toime pandud grupiviisiliste vägistamiste juhtumeid lõi autor nende profiili. Analüüsi käigus leidis autor juhtumite vahel mitmeid sarnaseid mustreid, nagu näiteks ohvri alandamine, teo varjamine, võimalus ohver eraldada ja ligipääs privaatsele kohale. Autor võrdles oma uuringu tulemust ka välismaal läbiviidud sama teemalise uuringu tulemustega ja varem Eestis toime pandud uuringuga. Uuringute võrdlemise tulemusena võib öelda, et grupiviisilise vägistaja profiilid langevad suuremas osas kokku. Grupiviisiliste vägistamiste mustrite ja vastavate kurjategijate profiilide tundmine aitab prokuröride ja politseiuurijate töö efektiivsust tõsta. Samuti võib sellistest teadmistest kasu olla sellel alal ennetustöö tegijatel.