Ametnikke solvavates ning tööd segavates kõnedes väärteokoosseisude tuvastamise ja tõendamise võimalikkus Häirekeskusesse edastatud kõnede näitel

Abstract

Töö on koostatud eesmärgiga välja selgitada, kas ametnikke solvavate ja Häirekeskuse tööd segavate kõnede tegijaid on võimalik võtta vastutusele KarS § 262 alusel ning milliseid tõendeid on oluline selleks koguda või vajab Eesti positiivne õigus täiendamist uue karistatava teo lisamisega. Lõputöö aluseks on järgnev hüpotees: Häirekeskusesse ametnikke solvavate ja tööd segavate kõnede esitajaid ei ole võimalik võtta vastutusele KarS § 262 alusel, sest need teod ei vasta nimetatud süüteokoosseisule ja neid ei ole võimalik tõendada ning seetõttu vajab Eesti positiivne õigus täiendamist, et antud teod oleksid karistatavad. Uurimismeetodina kasutati Häirekeskusesse edastatud kõnede analüüsi; õigusaktide analüüsi; senise praktika analüüsi seoses õigusrikkujatest helistajate väärteomenetlusega ja Häirekeskuse töötajate intervjueerimist, kes puutuvad kokku õigusrikkujatest helistajatega. Tuginedes teoreetilistele alustele ja uuringu tulemustele leidis autori hinnangul hüpotees kinnitust, kuna ametnikke solvavad ja tööd segavad kõned ei vasta KarS § 262 kajastatud avaliku korra rikkumise süüteokoosseisule. Kuna seadus hädaabinumbril põhjuseta helistamist ja päästekorraldajate solvamist ei reguleeri ning seda tegu ei saa karistada ka avaliku korra rikkumisena, siis pakub autor välja võimalikke lahendusi probleemi lahendamiseks.