| dc.contributor.author | Raigna, Anni | |
| dc.contributor.other | Vanaisak, Ülle, juhendaja | |
| dc.contributor.other | Sisekaitseakadeemia. Halduskolledž | |
| dc.date.accessioned | 2017-05-30T10:49:36Z | |
| dc.date.available | 2017-05-30T10:49:36Z | |
| dc.date.issued | 2009 | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/123456789/1365 | |
| dc.description | Sissejuhatus ; 1.Teooria käsitlus ; 1.1.Avalik kord ; 1.2.Avalik julgeolek ; 1.3.Avaliku võimu teostamine ; 1.3.1.Võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamine ja solvamine ; 1.3.2.Eritalituse vale väljakutsumine ; 1.4.Väärteo toimepanemises kahtlustavate vastutusele võtmise võimalikkus ; 2.Uuring ja selle tulemused ; 2.1.Häirekeskuse töö kirjeldus ; 2.2.Uuringu metodoloogia ; 2.3.1.Ametnikke solvavate ja tööd segavate kõnede mõju Häirekeskuse tööle ja töötajatele ; 2.3.2.Häirekeskuse seinine praktika õigusrikkujatega ja selle analüüs ; 2.3.3.Väärteokoosseisu tuvastamine Häirekeskusesse edastatud kõnedes ; 2.3.Uuringu tulemused ; 2.4.Uuringu analüüs ; 3.Järeldused ja ettepanekud ; Kokkuvõte | et_EE |
| dc.description.abstract | Töö on koostatud eesmärgiga välja selgitada, kas ametnikke solvavate ja
Häirekeskuse tööd segavate kõnede tegijaid on võimalik võtta vastutusele KarS § 262
alusel ning milliseid tõendeid on oluline selleks koguda või vajab Eesti positiivne
õigus täiendamist uue karistatava teo lisamisega.
Lõputöö aluseks on järgnev hüpotees: Häirekeskusesse ametnikke solvavate ja tööd
segavate kõnede esitajaid ei ole võimalik võtta vastutusele KarS § 262 alusel, sest
need teod ei vasta nimetatud süüteokoosseisule ja neid ei ole võimalik tõendada ning
seetõttu vajab Eesti positiivne õigus täiendamist, et antud teod oleksid karistatavad.
Uurimismeetodina kasutati Häirekeskusesse edastatud kõnede analüüsi; õigusaktide
analüüsi; senise praktika analüüsi seoses õigusrikkujatest helistajate
väärteomenetlusega ja Häirekeskuse töötajate intervjueerimist, kes puutuvad kokku
õigusrikkujatest helistajatega.
Tuginedes teoreetilistele alustele ja uuringu tulemustele leidis autori hinnangul
hüpotees kinnitust, kuna ametnikke solvavad ja tööd segavad kõned ei vasta KarS §
262 kajastatud avaliku korra rikkumise süüteokoosseisule.
Kuna seadus hädaabinumbril põhjuseta helistamist ja päästekorraldajate solvamist ei
reguleeri ning seda tegu ei saa karistada ka avaliku korra rikkumisena, siis pakub
autor välja võimalikke lahendusi probleemi lahendamiseks. | et_EE |
| dc.language.iso | other | et_EE |
| dc.publisher | Sisekaitseakadeemia | et_EE |
| dc.subject | avalik kord | et_EE |
| dc.subject | häirekeskused | et_EE |
| dc.subject | süüteod | et_EE |
| dc.subject | väärteomenetlus | et_EE |
| dc.subject | õiguskaitse | et_EE |
| dc.title | Ametnikke solvavates ning tööd segavates kõnedes väärteokoosseisude tuvastamise ja tõendamise võimalikkus Häirekeskusesse edastatud kõnede näitel | et_EE |
| dc.type | Thesis | et_EE |
