Show simple item record

dc.contributor.authorRaigna, Anni
dc.contributor.otherVanaisak, Ülle, juhendaja
dc.contributor.otherSisekaitseakadeemia. Halduskolledž
dc.date.accessioned2017-05-30T10:49:36Z
dc.date.available2017-05-30T10:49:36Z
dc.date.issued2009
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/123456789/1365
dc.descriptionSissejuhatus ; 1.Teooria käsitlus ; 1.1.Avalik kord ; 1.2.Avalik julgeolek ; 1.3.Avaliku võimu teostamine ; 1.3.1.Võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamine ja solvamine ; 1.3.2.Eritalituse vale väljakutsumine ; 1.4.Väärteo toimepanemises kahtlustavate vastutusele võtmise võimalikkus ; 2.Uuring ja selle tulemused ; 2.1.Häirekeskuse töö kirjeldus ; 2.2.Uuringu metodoloogia ; 2.3.1.Ametnikke solvavate ja tööd segavate kõnede mõju Häirekeskuse tööle ja töötajatele ; 2.3.2.Häirekeskuse seinine praktika õigusrikkujatega ja selle analüüs ; 2.3.3.Väärteokoosseisu tuvastamine Häirekeskusesse edastatud kõnedes ; 2.3.Uuringu tulemused ; 2.4.Uuringu analüüs ; 3.Järeldused ja ettepanekud ; Kokkuvõteet_EE
dc.description.abstractTöö on koostatud eesmärgiga välja selgitada, kas ametnikke solvavate ja Häirekeskuse tööd segavate kõnede tegijaid on võimalik võtta vastutusele KarS § 262 alusel ning milliseid tõendeid on oluline selleks koguda või vajab Eesti positiivne õigus täiendamist uue karistatava teo lisamisega. Lõputöö aluseks on järgnev hüpotees: Häirekeskusesse ametnikke solvavate ja tööd segavate kõnede esitajaid ei ole võimalik võtta vastutusele KarS § 262 alusel, sest need teod ei vasta nimetatud süüteokoosseisule ja neid ei ole võimalik tõendada ning seetõttu vajab Eesti positiivne õigus täiendamist, et antud teod oleksid karistatavad. Uurimismeetodina kasutati Häirekeskusesse edastatud kõnede analüüsi; õigusaktide analüüsi; senise praktika analüüsi seoses õigusrikkujatest helistajate väärteomenetlusega ja Häirekeskuse töötajate intervjueerimist, kes puutuvad kokku õigusrikkujatest helistajatega. Tuginedes teoreetilistele alustele ja uuringu tulemustele leidis autori hinnangul hüpotees kinnitust, kuna ametnikke solvavad ja tööd segavad kõned ei vasta KarS § 262 kajastatud avaliku korra rikkumise süüteokoosseisule. Kuna seadus hädaabinumbril põhjuseta helistamist ja päästekorraldajate solvamist ei reguleeri ning seda tegu ei saa karistada ka avaliku korra rikkumisena, siis pakub autor välja võimalikke lahendusi probleemi lahendamiseks.et_EE
dc.language.isootheret_EE
dc.publisherSisekaitseakadeemiaet_EE
dc.subjectavalik kordet_EE
dc.subjecthäirekeskusedet_EE
dc.subjectsüüteodet_EE
dc.subjectväärteomenetluset_EE
dc.subjectõiguskaitseet_EE
dc.titleAmetnikke solvavates ning tööd segavates kõnedes väärteokoosseisude tuvastamise ja tõendamise võimalikkus Häirekeskusesse edastatud kõnede näitelet_EE
dc.typeThesiset_EE


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record