Näita lihtsat nimetuse kirjet

dc.contributor.authorKütt, Kadri
dc.contributor.otherNurmoja, Merle, juhendaja
dc.contributor.otherSisekaitseakadeemia. Halduskolledž
dc.date.accessioned2017-05-25T08:35:33Z
dc.date.available2017-05-25T08:35:33Z
dc.date.issued2009
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/123456789/1351
dc.descriptionSissejuhatus ; 1.Teoreetilised lähtekohad ; 1.1.Efektiivsus organisatsioonis ja avalikus sektoris ; 1.2.Töö analüüsi olemus ; 1.3.Töö analüüsi eesmärgid ja vajalikkus ; 1.4.Töö analüüsi läbiviimine ja meetodid ; 1.5.Töö analüüsi väljundid ; 2.Uurimustöö metodoloogia ; 2.1.Sotsiaalministeeriumi kirjeldus ; 2.2.Uuringu metoodika ja läbiviimine ; 2.2.1.Valim ; 3.Uurimustöö tulemused ; 3.1.Töö analüüsi tulemused ; 3.3.1.Tööaja kaardistamise tulemused ; 3.3.2.Ankeetküsitluse tulemused ; 3.2.Tulemuste analüüs ; 3.3.Järeldused ja ettepanekud ; Kokkuvõteet_EE
dc.description.abstractTöö uurimisobjektiks on töökorralduse efektiivsus avaliku sektori asutuses – Sotsiaalministeeriumis. Töö koostamisele ja uuringu läbiviimisele oli ajendiks eelkõige ministeeriumi huvi antud personalijuhtimise valdkonna vastu ning laiemas plaanis kogu maailma mõjutav keeruline majanduslik olukord. Teema aktuaalsusest ja erinevatest huvidest tulenevalt seati tööle üldine eesmärk, milleks oli saada ülevaade kehtiva töökorralduse kitsaskohtadest ning nende kaardistamise ja analüüsimise abil luua üldpilt muudatustest, mida tulevikus ministeeriumi parema toimimise eesmärgil ellu viia. Eesmärki täpsustati viie alaeesmärgiga ning tööle seati kaks hüpoteesi. Eesmärkide saavutamise huvides kasutati uuringu läbiviimisel meetodina ankeetküsitlust ja tööaja kaardistamise tabelit ning vähemal määral dokumentide analüüsi. Kahe peamise meetodi võrdluseks oli valim jaotatud kaheks, kuid nii tabelis kui ka küsitluses sisalduv info käsitles samu töökorralduse aspekte. Kogutud andmete analüüsi peamised tulemused kinnitasid töö hüpoteese ning saavutati seatud eesmärgid. Sotsiaalministeeriumis valitsev töökorraldus vajab uuendusi ning muudatusi. Uuringus osalenud töötajate grupp leidis, et oluline on dokumendihalduse lihtsustamine, millele liiga palju väärtuslikku tööaega kulub. Samuti näitasid tulemused, et töökoormus on ebaühtlane ning esineb ületööd. Välja toodi erinevaid töö kuhjumise põhjuseid ja loetleti ka mõningaid võimalusi, kuidas olukorda parandada. Neist olulisemana nimetati kaugtööd, mis ministeeriumis küll eksisteerib, kuid täiustamist vajab. Lõputöö on aktuaalne ja tulemused olulised organisatsiooni arengu seisukohalt. Nii tööaja kaardistamise kui ka ankeedi abil kogutud andmeid on võimalik põhjalikumalt edasi analüüsida, et tulemustest veelgi täpsemat ülevaadet saada. Lõputöös teooria ja tulemuste põhjal tehtud järeldused ja ettepanekud on ministeeriumile muudatuste ning edaspidise uuringu läbiviimise lähtekohaks ja abiks.et_EE
dc.language.isootheret_EE
dc.publisherSisekaitseakadeemiaet_EE
dc.subjectorganisatsiooniarenduset_EE
dc.subjectorganisatsioonidet_EE
dc.subjectpaindlikkuset_EE
dc.subjectpersonalijuhtimineet_EE
dc.subjecttööaeget_EE
dc.subjecttöökorralduset_EE
dc.titleTöökorralduse efektiivsuse uuring sotsiaalministeeriumi näitelet_EE
dc.typeThesiset_EE


Failid selles nimetuses

Thumbnail

Nimetus asub järgmis(t)es kollektsiooni(de)s:

Näita lihtsat nimetuse kirjet