Töökorralduse efektiivsuse uuring sotsiaalministeeriumi näitel

Abstract

Töö uurimisobjektiks on töökorralduse efektiivsus avaliku sektori asutuses – Sotsiaalministeeriumis. Töö koostamisele ja uuringu läbiviimisele oli ajendiks eelkõige ministeeriumi huvi antud personalijuhtimise valdkonna vastu ning laiemas plaanis kogu maailma mõjutav keeruline majanduslik olukord. Teema aktuaalsusest ja erinevatest huvidest tulenevalt seati tööle üldine eesmärk, milleks oli saada ülevaade kehtiva töökorralduse kitsaskohtadest ning nende kaardistamise ja analüüsimise abil luua üldpilt muudatustest, mida tulevikus ministeeriumi parema toimimise eesmärgil ellu viia. Eesmärki täpsustati viie alaeesmärgiga ning tööle seati kaks hüpoteesi. Eesmärkide saavutamise huvides kasutati uuringu läbiviimisel meetodina ankeetküsitlust ja tööaja kaardistamise tabelit ning vähemal määral dokumentide analüüsi. Kahe peamise meetodi võrdluseks oli valim jaotatud kaheks, kuid nii tabelis kui ka küsitluses sisalduv info käsitles samu töökorralduse aspekte. Kogutud andmete analüüsi peamised tulemused kinnitasid töö hüpoteese ning saavutati seatud eesmärgid. Sotsiaalministeeriumis valitsev töökorraldus vajab uuendusi ning muudatusi. Uuringus osalenud töötajate grupp leidis, et oluline on dokumendihalduse lihtsustamine, millele liiga palju väärtuslikku tööaega kulub. Samuti näitasid tulemused, et töökoormus on ebaühtlane ning esineb ületööd. Välja toodi erinevaid töö kuhjumise põhjuseid ja loetleti ka mõningaid võimalusi, kuidas olukorda parandada. Neist olulisemana nimetati kaugtööd, mis ministeeriumis küll eksisteerib, kuid täiustamist vajab. Lõputöö on aktuaalne ja tulemused olulised organisatsiooni arengu seisukohalt. Nii tööaja kaardistamise kui ka ankeedi abil kogutud andmeid on võimalik põhjalikumalt edasi analüüsida, et tulemustest veelgi täpsemat ülevaadet saada. Lõputöös teooria ja tulemuste põhjal tehtud järeldused ja ettepanekud on ministeeriumile muudatuste ning edaspidise uuringu läbiviimise lähtekohaks ja abiks.