Kriisireguleerimismeeskonna vajadus ja võimalused prefektuuri operatiivjuhtimissüsteemis
Abstract
Töö uurimisobjektiks on kriisireguleerimismeeskondade (KRM) olemus prefektuurides, uurimisaineks kriisireguleerimismeeskondade vajadus ja võimalused. Uurimistöö eesmärk on anda ülevaade prefektuuride kriisireguleerimisalase töö regulatsioonist, töökorraldusest ning kohast operatiivjuhtimissüsteemis, väljaõppe korraldusest ja võimalustest, prefektuurides KRM-ide vajalikkusest ja nende panusest prefektuuri eesmärkide täitmisel tervikuna ning leitud vajakajäämiste põhjal teha ettepanekuid kriisireguleerimisalase töö tõhustamiseks. Võrdlusena annab autor lühiülevaate Päästeameti operatiivjuhtimise süsteemist. Autor on püstitanud järgmised hüpoteesid: 1) prefektuuride kriisireguleerimisalane töö ei ole üleriigiliselt ühtselt reglementeeritud, 2) prefektuuride arusaam KRM-ide loomise vajadusest ja ülesannetest on erinev, 3) politseiametnike kriisireguleerimisalane väljaõpe prefektuuriti on ebaühtlane ja ebapiisav.
Description
Sissejuhatus ; 1. Kriis ja kriisijuhtimine ; 1.1. Õiguslik regulatsioon ; 1.2. Riiklik kriisireguleerimise süsteem ; 1.3. Politsei- ja Piirivalveameti õigusaktid ; 2. Põhja prefektuuri ja Päästeameti operatiivjuhtimissüsteemide võrdlus ; 2.1. Kriisireguleerimismeeskonna töökorraldus, koosseis ; 2.2. Prefektuuri operatiivjuhtimissüsteem ; 2.3. Koostöö ja infovahetus koostööpartneritega ; 2.4. Ametnike kriisireguleerimisalase väljaõppe korraldus ; 2.5. Päästeameti operatiivjuhtimise süsteem Põhja-Eesti Päästekeskuse näitel ; 3. Empiiriline uuring - kriisireguleerimismeeskondade vajadus ja võimalused prefektuurides ; 3.1. Küsitluse metoodika ; 3.2. Ülevaade kriisireguleerimisalasest tööst teiste prefektuuride näitel ; 3.3. Kriisireguleerimisalase väljaõppe tase ja kriisireguleerimismeeskondade vajadus prefektuurides ; Kokkuvõte