Vabatahtliku reservpäästerühma perspektiivid päästeameti teenuste mudelis
Kokkuvõte
Vabatahtlikke organisatsioone ja üldisemalt kolmandat sektorit, kaasatakse üha enam avalike teenuste pakkujana. Eesti rahvastik vananeb ja väheneb ning juba praegu ei ole võimalik kõiki avalikke teenuseid endises mahus ülal pidada. Eesti turvalisuspoliitika põhisuundades aastani 2015 on välja toodud, et vabatahtlikke ja mittetulundussektorit kaasatakse üha rohkem korrakaitsesse nii igapäevaste avaliku korra ohtude ennetamiseks kui ka suuremahuliste õnnetuste tagajärgede leevendamiseks. Töö eesmärgiks oli saada teada, millisena riigi esindajad tahavad organisatsiooni näha ning välja selgitada Vabatahtliku Reservpäästerühma võimalik perspektiiv päästetööde tegemisel, arvestades Päästeameti kehtestatud teenuste mudeliga. Eesmärgini jõudmiseks kasutas autor kvalitatiivset uurimismeetodit. Andmete kogumise viisiks olid ekspertintervjuud Päästeameti juhtivate ametnikega. Läbiviidud uuringu ja intervjuude tulemusel leidis kinnitust, et Päästerühm on üks efektiivsemaid ja laiapõhjalisemaid partnereid päästetööde teenuste tagamisel. Lõputöö tulemusena tegi autor ettepanekuid Päästerühma efektiivsemaks kaasamiseks päästetöödele, rühma liikmete paremaks motiveerimiseks ning täiendavate väljundite leidmiseks.
Kirjeldus
Sissejuhatus ; 1.Vabatahtlikud organisatsioonid avaliku sektori ülesannete täitjana ; 1.1.Ülevaade vabatahtlikkusest ; 1.2.Vabatahtlike organisatsioonide tüpoloogia ; 1.3.Vabatahtlik organisatsioon päästesüsteemis ; 2.Vabatahtlike päästeorganisatsioonide koht Päästeameti teenustemudelis ; 2.1.Päästeameti teenuste analüüs ; 2.2.Vabatahtlikud päästeorganisatsioonid ja nende võrdlus ; 2.3.Päästerühma sobivus Päästeameti teenuste mudelisse ; 3.Päästerühm päästeameti teenuste mudelis ; 3.1.Päästerühma poolt täidetavad teenused ; 3.2.päästerühma päästeressursi jätkusuutlikkuse tagamise meetmed ; 3.3.Päästerühma täiendavad kasutusvõimalused ; Kokkuvõte