Näita lihtsat nimetuse kirjet

dc.contributor.authorKukk, Aivar
dc.contributor.otherJalakas, Epp, juhendaja
dc.contributor.otherPruul, Kairi, kaasjuhendaja
dc.contributor.otherSisekaitseakadeemia. Päästekolledž
dc.date.accessioned2016-12-22T09:23:39Z
dc.date.available2016-12-22T09:23:39Z
dc.date.issued2012
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/123456789/904
dc.descriptionSissejuhatus ; 1.Lihaste töö, Eesti ja välisriikide päästjate katsed ; 1.1.Eesti kontrollkatsed ; 1.2.Eelnevate kontrollkatsete tulemused Pärnu komandos ; 1.3.Ameerika CPAT testid ja nende tagamaad ; 1.4.Austaalia füüsilised katsed ; 1.5.Lihaste töö tulekahjudel ; 1.6.Sisekaitseakadeemia päästekolledži päästekooli test 1 ; 2.Uuring ; 2.1.Erinevate lihaste koormamine Eesti, USA ja Austraalia päästjate katsetel ; 2.2.Väljakutsete analüüs tegevuse järgi (PA I Päästeameti statistika) ; 2.3.Veebainkeedi küsimustiku tulemused ; 2.4.Valimi kirjeldus ; 2.5.Uute katsete kirjeldus ; 2.6.Läbiviidud kontrollkatsete tulemused ning tehniline pool ; 2.7.Kontrollkatsete tagasiside ; 3.Ettepanekud ; 3.1.Treeningkava füüsiliste kontrollkatsete ja päästesündmuste jaoks ; 3.2.Uued katsed tööle kandideerijatele ; 3.3.Füüsiline ettevalmistuspäev komandos ; Kokkuvõteet_EE
dc.description.abstractTuletõrjujail tuleb sageli töötada väga rasketes tingimustes. Nende füüsilise võimekuse tase võib otsustada nii kannatanu tervisliku seisundi kui lausa ellujäämisvõimaluse üle ning mis veel tähtsam, tihtipeale sõltub sellest ka päästja enda ohutus. Eestis kehtivad päästetöötajate füüsilised katsed keskenduvad ühele lihasgrupile korraga ning ei anna ülevaadet kõigi päästjate aeroobse valmisoleku üle. Antud lõputöö eesmärgiks oli selgitada, et praegused füüsilised katsed ei anna piisavalt head ülevaadet päästjate füüsilisest võimekusest päästesündmuse lahendamisel ning välja töötada uued spetsiifilisemad füüsilised katsed, analüüsides teiste riikide päästjatele mõeldud rakenduslikke füüsilisi katseid. Eesmärgini jõudmiseks uuris autor eelnevate aastate füüsiliste katsete tulemusi Pärnu komandos, tegi küsitluse katsete sobivuse kohta ning võttis kokku reaalsete kutsete arvu liikide lõikes. Samuti analüüsiti teiste riikide katseid, lisaks Päästekooli katset „Test 1“ ning töötati välja uued spetsiifilisemad füüsilised katsed. Lisaks viis autor ka erineva vanuse ja kehaliste võimetega päästjate seas läbi uued katsed koos katsealuste südametöö monitoorimisega ning lasi täita ka hiljem kerge küsitluse läbitud katsete kohta. Analüüside tulemused näitasid, et praegused katsed ei anna päästjate võimetest päästesündmustel tegutsemiseks piisavalt head ülevaadet ning sageli ei ole päästjad nende katsetega rahul. Uuringu osa näitas, et väljatöötatud katsed olid spetsiifilisemad ning päästjad toetasid sellise testi kasutuselevõttu. Lõputöö tulemusena tegi autor ka ettepanekuid uute katsete jaoks treeningkava välja töötada, muuta tööle kandideerijatele uued katsed kohustuslikuks ning komandodes kasutusele võtta füüsilise ettevalmistuse päevad.et_EE
dc.language.isootheret_EE
dc.publisherSisekaitseakadeemiaet_EE
dc.subjectkehaliste võimete testidet_EE
dc.subjectpäästeteenistujadet_EE
dc.titlePäästeteenistujate rakenduslike kehaliste katsete võrdluset_EE
dc.typeThesiset_EE


Failid selles nimetuses

Thumbnail

Nimetus asub järgmis(t)es kollektsiooni(de)s:

Näita lihtsat nimetuse kirjet