Lähenemiskeeld Põhja prefektuuri näitel
Kokkuvõte
Käesoleva lõputöö eesmärgiks on uurida menetlejate teadlikkust lähenemiskeelust ning selgitada lähenemiskeelu olemust. Autor on püstitanud töös uurimisküsimuse: “Kas tänases Eesti õigusruumis on isikuvastaste kuritegude menetlejad piisaval määral informeeritud vägivalla ohvrite kaitsmise lisameetmetest läbi õiguskaitsevahendite?” Uurimisküsimusele vastuse saamiseks on autor püstitanud uurimisülesande, milleks on küsitletud Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituste ja lastekaitsetalituse menetlejaid ning intervjueeritud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröre. Küsitluse läbiviimise käigus leidis autor, et isikuvastaste kuritegude menetlejate teadmised lähenemiskeelust on vähesed ning nad ei ole piisaval määral informeeritud vägivalla ohvrite kaitsmise lisameetmetest läbi õiguskaitsevahendite. Töö tulemusena on autor teinud kaheksa ettepanekut lähenemiskeelu rakendamise tõhusamaks muutmiseks. Tulevikus saab lähtuvalt antud tööst edasi uurida, kas eraldi Lähenemiskeelu seadus aitaks kiiremini ja tõhusamalt kaitsta vägivallohvreid Eestis või piisaks praeguse seaduse täpsustamisest ja sisustamisest vajalike normidega.
Kirjeldus
Sissejuhatus. ; 1. Lähenemiskeeld. ; 1.1. Perevägivald. ; 1.2. Lähenemiskeeld ja isikute põhiõigused. ; 1.3. Lähenemiskeeld tsiviilõiguses. ; 2. Lähenemiskeeld ja kohaldamise praktika. ; 2.1. Lähenemiskeeld ja ajutine lähenemiskeeld kriminaalmenetluses. ; 2.2. Karistuse mõistmisega seotud lähenemiskeeld. ; 2.3. Lähenemiskeeld Soomes. ; 3. Lähenemiskeel rakendamise uuring. ; 3.1. Lähenemiskeelu kohtulahendite analüüs. ; 3.2. Prokuröride seas läbiviidud uurimuse metoodika ja analüüs. ; 3.3. Menetlejate seas läbiviidud uurimuse metoodika ja analüüs. ; Kokkuvõte