Näita lihtsat nimetuse kirjet

dc.contributor.authorKummits, Janar
dc.contributor.otherTraat, Uno, juhendaja
dc.contributor.otherSisekaitseakadeemia. Politsei- ja Piirivalvekolledž
dc.date.accessioned2016-12-16T12:20:27Z
dc.date.available2016-12-16T12:20:27Z
dc.date.issued2012
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/123456789/867
dc.descriptionAUTOR EI SOOVI, ET TÖÖ OLEKS KÄTTESAADAV E-KESKKONNASet_EE
dc.descriptionSissejuhatus ; 1. Viktimisatsioon. ; 1.1. Viktimisatsiooni mõiste ja olemus. ; 1.2. Viktimisatsiooni uurimise olemus. ; 1.3. Viktimisatsiooni uurimise sisu. ; 1.4. Viktimsatsiooni uurimise liigid. ; 1.5. Viktimisatsiooni uurimine ja politseitöö taktika. ; 2. Korrakaitsepolitseiametnike vastu suunatud rünnete mõju. ; 2.1. Korrakaitsepolitseametnike vastu suunatud rünnete sagedus. ; 2.2. Korrkaitsepolitseiametnike suhtes toimepandavate rünnete situatsioonid. ; 2.3. Korrakaitsepolitseiametnike vastu toimepandud rünnete tagajärjed. ; 2.4. Korrakaitsepolitseiametnike suhtes toimepandud rünnetega tegelemine. ; 2.5. Korrakaitsepolitseiametnike vastu suunatud rünnete mõju ja ulatuse hinnang ning selle vähendamiseks vajalikud meetmed. ; Kokkuvõte
dc.description.abstractKäesolev lõputöö kuulub viktimoloogia valdkonda ning selle eesmärgiks on anda teoreetiline ülevaade viktimisatsiooni mõistest ja olemusest, viktimisatsiooni uurimise olemusest, sisust ja liikidest ning hinnata Eesti korrakaitsepolitseiametnike vastu toimepandud rünnete mõju ja ulatust. Uurimismeetodiks valiti ankeetküsitlus ja dokumendi analüüs. Püstitati uurimisküsimused: 1) kui sagedased on korrakaitsepolitseiametnike vastu suunatud ründed? 2) millistes situatsioonides rünnatakse korrakaitsepolitseiametnikke kõige sagedamini? 3) millised on korrakaitsepolitseiametnike vastu suunatud rünnete tagajärjed? 4) kuidas on rünnete tagajärgedega tegeletud? Ankeetküsitluses osales 391 välitööd tegevat korrakaitsepolitseiametnikku. Uurimuse tulemusena on tuvastatud, et ründe ohvriks sattumine Eesti politseis on sagedane, kuid selle tase on langemas. Probleemne on rünnetest teatamine, kuna seda teevad vaid vähesed. Rünnete tagajärjel saadavate vigastuste ja kannatuste raskusaste on samuti pigem leevenemas. Levinuimateks ründe situatsioonideks on avaliku korra rikkujaga ja alkoholi joobes isikuga tegelemine, peretülide lahendamine, liikluskontrolli teostamine ja narkojoobes isikuga tegelemine. Ülekaalukalt on juhtimas verbaalsed ründed ja füüsilised ründed, millega ei teki kehavigastusi. Ründe ohvriks sattunud korrakaitsepolitseiametnikud on rünnetest häiritud ning need mõjutavad neid pigem psühholoogiliselt, soodustades stressi teket. Korrakaitsepolitseiametnikud ootavad nii organisatsiooni kui ka juhtkonna suhtumise muutumist ning rünnete tõsiduse teadvustamist. Samuti oodatakse nende õiguste suuremat kaitset nende vastu toimepandud kuritegude menetlemisel ja seeläbi ühiskonnale konkreetse ründeid tauniva sõnumi saatmisel. Uurimuse tulemusest lähtuvalt tehti 6 ettepanekut, millised aitaksid vähendada rünnete ulatust ja mõju.et_EE
dc.language.isootheret_EE
dc.publisherSisekaitseakadeemiaet_EE
dc.subjectmõjudet_EE
dc.subjectrünnakudet_EE
dc.subjectstressijuhtimineet_EE
dc.subjectpolitseitööet_EE
dc.subjectviktimoloogiaet_EE
dc.titleKorrakaitsepolitseiametnike vastu suunatud rünnete mõjuet_EE
dc.title.alternativeImpact of attacks against public order police officerset_EE
dc.typeThesiset_EE


Failid selles nimetuses

Thumbnail

Nimetus asub järgmis(t)es kollektsiooni(de)s:

Näita lihtsat nimetuse kirjet