Näita lihtsat nimetuse kirjet

dc.contributor.authorParts, Margo
dc.contributor.otherSootak, Jaan, juhendaja
dc.contributor.otherVanaisak, Ülle, kaasjuhendaja
dc.contributor.otherSisekaitseakadeemia. Sisejulgeoleku instituut
dc.date.accessioned2016-06-27T09:51:39Z
dc.date.available2016-06-27T09:51:39Z
dc.date.issued2013
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/123456789/83
dc.descriptionSissejuhatus ;1. Üldkasulik töö kui asenduskaristuse olemus ; 1.1.Üldkasuliku töö mõiste ja areng tänapäeva kriminaalhooldussüsteemi osaks ; 1.2.Üldkasuliku töö regulatsioon ja kohaldamine Eestis ; 1.3.Üldkasuliku töö kohaldamine Euroopas ; 1.4.Üldkasuliku töö mõjususe hindamine ; 2.Üldkasuliku töö rakendamine ja mõjususe hindamine Tartu vangla kriminaalhooldusosakonnas 2008-2012 ; 2.1.Üldkasulikule tööle suunatud ja lühiajalisele vangistusele mõistetud isikute ülevaade ja karistuse läbimine ; 2.2.Üldkasuliku töö ja vanglagrupi retsidiivsuse analüüs ; 2.3.Järeldused ja ettepanekud ; Kokkuvõte ; Summary ; Viidatud allikate loetelu ; Tabelite ja jooniste loeteluet_EE
dc.description.abstractMagistritöö eesmärgiks on välja selgitada üldkasuliku töö kui vangistuse asenduskaristuse mõjusus Eestis retsidiivsuse seisukohast aastatel 2008-2012. Töö uurimisprobleem seisneb Eesti seadusandluse eripäras, mis võimaldab asendada kuni kaheaastast vangistust ÜKT-ga, moodustades maksimaalseks töötundide arvuks 1460, olles seega teistest Euroopa riikidest mitmeid kordi rangem. Uurimismeetodina kasutatakse võrdlevat uuringut ja uuringumetoodikas tuginetakse retsidiivsusuuringute teadusskaalale. Töö esimene, teoreetiline, peatükk annab ülevaate ÜKT arengust tänapäeva kriminaalhooldussüsteemi osaks ning sellest nähtub, et antud asenduskaristuse rakendamisega pole üldjuhul saavutatud vanglakaristust kandvate isikute arvu vähendamist riigis ning tihtipeale ka mitte olulist retsidiivsuse määra kahanemist võrreldes vangistatutega. Magistritöö raames läbi viidud uuringu tulemusel saab väita, et ÜKT pole alternatiivkaristusena Eestis lühiajalisest vangistusest oluliselt tõhusam, saavutades alla 10 protsendi väiksema retsidiivsuse määra. Uuringus ei leia aga kinnitust pikemate ja lühemate töötundide tegijate retsidiivsuse vahe. Magistritöös tuvastatakse lisaks retsidiivsuse tasemete võrdlemisele ka võrgustamise ilmingu ohu märgid üldkasulikule tööle suunamisel Eestis. Lõpetuseks tehakse ettepanekud efektiivsemaks üldkasuliku töö kohaldamiseks, mis seisnevad konkreetsemate normide välja töötamist sobivamate isikute suunamiseks ÜKT-le, üldkasuliku töö asendusvormeli muutmine 1:1-le ja karistuse pikkuse sidumine ÜKT sooritamise ajaga.et_EE
dc.language.isootheret_EE
dc.publisherSisekaitseakadeemiaet_EE
dc.subjectüldkasulik tööet_EE
dc.subjectretsidiivsus (jur.)et_EE
dc.subjectkaristusedet_EE
dc.subjectvangistuset_EE
dc.titleÜldkasuliku töö kui asenduskaristuse mõjususet_EE
dc.title.alternativeThe Effectiveness of Community Service as Alternative to Imprisonmentet_EE
dc.typeThesiset_EE


Failid selles nimetuses

Thumbnail

Nimetus asub järgmis(t)es kollektsiooni(de)s:

Näita lihtsat nimetuse kirjet