Rahvusvähemuste esindatus Eesti sisejulgeolekustruktuurides

Abstract

Töö eesmärgiks on selgitada välja rahvusvähemuste esindatus Eesti sisejulgeolekustruktuurides Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) näitel lähtuvalt esindusbürokraatia teooria erinevatest lähenemisest ning esitada ettepanekud rahvusvähemuste esindatuse tagamise võimaluste kohta. Magistritöö empiirilises osas on kasutatud kombineeritud uurimismeetodeid. Uurimisstrateegiaks on valitud juhtumiuuring (case study), sest see võimaldab teemat uurida sügavuti ja mitmekülgselt, kasutades erinevaid infoallikaid ja vaatenurki. Kvalitatiivse meetodina on andmete kogumiseks kasutatud PPA osakondade (piirivalveosakond, keskkriminaalpolitsei, korrakaitsepolitseiosakond, kodakondsus- ja migratsiooniosakond, administratsioon) ja Põhja prefektuuri ametnikega tehtud süvaintervjuusid; valitud on juhtumite paarid eestlaste ja mitte-eestlaste seast. Süvaintervjuude abil sooviti kaardistada asutuse ametnike arvamusi selle kohta, missugust esindusbürokraatia lähenemist võidaks rakendada PPA-s, ja anda selle põhjal PPA-le soovitusi. Intervjuude andmeanalüüsi meetodina kasutas autor kvalitatiivset sisuanalüüsi. Kvantitatiivse meetodi abil on analüüsitud rahvusvähemuste esindatust PPA-s ja tehtud järeldused rahvusvähemuste esindatuse piisavusest PPA personaliosakonnast saadud statistilise andmete põhjal. Samuti on analüüsitud dokumente, tekste ja PPA siseveebis leiduvat teavet. Magistritöö esimeses osas on antud ülevaade esindusbürokraatia teooriast, teooria rakendamisest Eesti avalikus sekoris ning esindusbürokraatia kolmest põhimõistest. Samuti on Weberi ideaalse bürokraatia lähenemise näitel välja toodud esindusbürokraatia kriitikat ning antud ülevaade ja põhjalik analüüs erinevatest esindusbürokraatia lähenemistest ja praktikast Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa avalikus sektoris. Empiirilises osas on kaardistatud rahvusvähemuste esindatus PPA-s ning esitatud avalikus teenistuses töötavate rahvusvähemuste (eesti keelest erineva emakeelega ja põhirahvusest erinevasse etnilisse gruppi kuuluvad inimesed) ja eestlaste seas läbi viidud uurimuse tulemused. Tulemusi on analüüsitud lähtuvalt kolmest esindusbürokraatia teooria lähenemisest. Eestlaste ja rahvusvähemuste seas läbi viidud süvaintervjuude kaudu on analüüsitud esindusbürokraatia teooria rakendatavust ja vajadust PPA-s. Samuti tehti järeldusi ja esitati ettepanekuid PPA arendamiseks ja muutmiseks lähtuvalt esimeses peatükis kasutatud teoreetilisest analüüsist ja teiste riikide kogemustest. Magistritöö annab uusi teadmisi, tulemusi ja praktilisi soovitusi PPA edasiseks analüüsimiseks ja arendamiseks nii PPA personalivaldkonnas kui ka ülikoolide teadlaste ja üliõpilaste seas.