Riigi naftatõrje reageerimisvõimekuse analüüs Soome lahe Eesti mereala näitel
Kokkuvõte
Lõputöö eesmärgiks on analüüsida riigi naftatõrje reageerimisvõimekust Eestis. Alaeesmärkideks oli välja selgitada, millist reostustõrje varustust oleks juurde vaja soetada, kaardistada hallid alad Soome lahe Eesti merealal, kuhu Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet ei saa ligi oma olemasoleva varustusega ja leida lahendusi hallide alade vähendamiseks Eesti merealal. Autor kasutas uurimuse läbiviimiseks kvalitatiivset uurimusmeetodit viies läbi poolstruktureeritud intervjuud. Uurimuslikus osas autor koostas kaardi PPA ja PA võimekuspiirkondade kohta Soome lahes asuva Eesti mereala kohta ning tõi välja alad (hallid alad) kuhu mõlemad asutused hetkel kasutuses oleva varustusega ligi ei pääse. Uurimusest selgus, et suur puudus on skimmeritest, poomidest ja reostustõrje laevadest. Analüüsi käigus selgus, et kumbki asutus ei suuda täielikult teostada reostustõrjet Soome lahe Eesti merealal. Soome lahe Eesti mereala halli ala suurus moodustas kogu vaadeldud alast 6,6%. Käesolevat lõputööd saab kasutada hallide alade vähendamiseks Soome lahes asuval Eesti merealal. Töö teoreetilist osa saab kasutada õppematerjalina.
Kirjeldus
Sissejuhatus ; 1. Merereostust reguleerivad õigusaktid. ; 2. Mere- ja rannikureostusele reageerimine ; 3. Naftareostuse tõrjumine Soome lahel. ; 3.1. Uurimuse eesmärk, uurimusülesanded, metoodika ja valim. ; 3.2. Intervjuu tulemused ja järeldused. ; 3.3. Soovitused hallide alade vältimiseks. ; Kokkuvõte