| dc.contributor.author | Põllu, Rain | |
| dc.contributor.other | Valge, Alar, juhendaja | |
| dc.contributor.other | Luht, Kadi, kaasjuhendaja | |
| dc.contributor.other | Sisekaitseakadeemia. Päästekolledž | |
| dc.date.accessioned | 2016-08-26T06:21:04Z | |
| dc.date.available | 2016-08-26T06:21:04Z | |
| dc.date.issued | 2014 | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/123456789/652 | |
| dc.description | Mõistete ja lühendite loetelu ; Sissejuhatus ; 1.Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ; 1.1.Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi vajadus ja tööpõhimõtted ; 1.2.Tänanses õigusruumis kehtivad nõuded projekteerimisele, ehitamisele ja hooldamisele ; 1.3.Riiklku tuleohutusjärelevalve meetmed ja kompetents ATS valehäirete menetlemiseks ja ennetamiseks ; 2.Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemia ekspertiiside kokkuvõtted ; 2.1.Automaatse tulekahjusüsteemi vastavusekspertiis Ida-Viru keskhaigla aadressil Ilmajaama 14, Kohtla-Järve linn ; 2.2.Automaatse tulekahjusüsteemia vastavusekspertiis Rapla Maakonnahaigla aadressil Alu tee 1, Rapla linn ; 2.3.Automaatse tulekahjusüsteemia vastavusekspertiis Tartu Kutsehariduskeskus aadressil Põllu 11, Tartu linn ; 2.4.Ekspertiiside kokkuvõte ; 3.Uurimistöö metoodika ; 3.1.Intervjuu kokkuvõte 04.04.2014 AS Eltron tehnikadirektor Ülo Kalaga ; 3.2.Interjuu kokkuvõte 28.03.2014 Henert Grupp OÜ vastutav spetsialist ning Eesti Turvaettevõtete liidu kutsekomisjoni liige Marina Koit ; 3.3.Intervjuu kokkuvõte 08.04.2014 AS G4S Eesti vastutava spetsialisti Koit Saareliga ; 3.4.Intervjuude kokkuvõte ; 4.Järeldused ; 4.1.Ettepanekud ; 4.2.Riikliku järelevalve toimingute tõhusus ; Kokkuvõte ; Summary ; Kasutatud allikate loetelu | et_EE |
| dc.description.abstract | Lõputöö aktuaalsus: Päästeamet otsib aktiivselt lahendusi automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi valehäirete ennetamiseks. 2013 aastal Häirekeskusesse edastatud ATeS häiretest ca 98,2% olid valeväljakutsed, mis tekitas Päästeametile väljasõitude ja järelevalveametnikele menetluste läbiviimisel rahalist kulu ja ajakulu, mida vähendades on võimalik Päästeameti ressursse otstarbekamalt ja sihipärasemalt kasutada. Olukord, kus ATS häirekellad rakenduvad ning hoones viibijad ei võta häiret tõsiselt, kuna valehäirete osakaal on suur ning tavapärane, võib pärissündmuse puhul lõppeda kannatanutega ning selliselt ei täida süsteem enda eesmärki. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida, millised on enimlevinud ATeS valehäirete tehnilised tekkepõhjused. Selleks uuris lõputöö autor ATS süsteemi projekteerimise, ehitamise ja hooldamisega seotud õigusruumi ning viis läbi kolm intervjuud kogenud eriala spetsialistidega, kes igapäevatöös tegelevad ATS süsteemide projekteerimise, ehitamise, hooldamise ning ekspertiiside teostamisega. Lisaks analüüsis käesoleva töö autor kolme
Päästeameti poolt tellitud ATS süsteemi ekspertiisi, mis on teostatud 2013 aastal. Lõputöös kajastatakse enimlevinud ATS süsteemi tehnilised valehäirete tekkepõhjused ning tehakse ettepanekud nende edaspidiseks ennetamiseks. | et_EE |
| dc.language.iso | other | et_EE |
| dc.publisher | Sisekaitseakadeemia | et_EE |
| dc.subject | häire (alarm) | et_EE |
| dc.subject | vastavushindamine | et_EE |
| dc.subject | tulekahjusignalisatsioon | et_EE |
| dc.title | Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi valehäirete tehnilised põhjused ja meetmed nende ennetamiseks | et_EE |
| dc.title.alternative | The technical causes and methods for preventing false alarms of the automatic fire alarm system | et_EE |
| dc.type | Thesis | et_EE |
