Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud salajase teabe kasutamine tõendina kuritegude kohtueelses menetluses
Kokkuvõte
Lõputöös on püstitatud hüpotees- JAS alusel teostatud varjatud teabehanketoimingutega saadavat teavet on õiguslikult võimalik kasutada kriminaalmenetluses tõendina. Kvalitatiivse uurimismeetodina kasutab töö autor juhtumi analüüsi. Selleks teostas autor kriminaalasja dokumentide vaatluse ja analüüsi. Töös jõuti järeldusele, et JAS alusel julgeolekuasutuste poolt oma ülesannete täitmisel saadavat teavet saab kasutada kohtumenetluses tõendina. Töö autor teeb ettepaneku JAS alusel väljastatavate kohtulubade kontrollimiseks sisse viia veel üks järelevalveorgan või kasutada lubade väljastamisel kollegiaalset kohtukoosseisu.
Kirjeldus
Sissejuhatus ; 1. Isikuandmete varjatud kogumist ja töötlemist reguleerivad õigusaktid. ; 1.1. Jälitustegevuse õiguslikud garantiid. ; 1.2. JAS alusel kogutud teabe kasutamine Kriminaalmenetluses tõendina. ; 1.3. Järelevalve ja kontroll kriminaalmenetluses kogutava jälitustegevuse ning JAS alusel teostavate salajste teabehanketoimingute üle. ; 1.4. Jälituslubade ja JAS alusel väljastatud lubade statistika. ; 2. Luureinformatsiooni kasutamine tõendina kuritegude kohtueelses menetluses Suurbritannias MI5 näitel ning Eesti kriminaalasjade näitel. ; 2.1. Suurbritannia ja Eesti praktika võrdlus. ; 2.2 Kriminaalasjade õigsuliku hinnangu analüüs. ; Kokkuvõte.