| dc.contributor.author | Barkanov, Artjom | |
| dc.contributor.other | Jalakas, Epp, juhendaja | |
| dc.contributor.other | Sisekaitseakadeemia. Päästekolledž | |
| dc.date.accessioned | 2016-08-01T12:24:25Z | |
| dc.date.available | 2016-08-01T12:24:25Z | |
| dc.date.issued | 2015 | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/123456789/510 | |
| dc.description | Sissejuhatus ; 1.Vastupidavus ja selle testimine ; 1.1.Vastupidavuse olemus ; 1.2.Vastupidavus, tervis ja vanus ; 1.3.Vastupidavuse olulisus päästeteenistujatele ; 1.4.Vastupidavuse treenimine ja hindamine ; 1.4.1. VO2max - maksimaalne hapniku tarbimine ; 1.4.2.Jooks ; 1.4.3.Jalgratta sõit ja veloergomeeter ; 1.4.4.Sõudeergomeeter ; 1.5.Päästjate vastupidavuse kontroll ; 1.5.1.Hetkeolukord ; 1.6.Teiste julgeoleukvaldkonna ametnike vastupidavuse testimine ; 1.6.2.Politsei- ja Piirivalveamet ; 1.6.2.Kaitseväga ; 1.7.Teiste riikide päästjatele kehtestatud füüsilised katsed ; 1.7.1.Rootsi päästeteenistujate katsed ; 1.7.2.Soome päästeteenistujate katsed ; 2.Uuring ; 2.1.Küsitlus ; 2.2.Kehaliste võimete praktiline testimine ; 2.3.Ergomeetrikatsed Sisekaitseakadeemias ja Päästekoolis ; 2.4.Päästjate ergomeetrite katsed ; 3.Ettepanekud ; Kokkuvõte ; Summary | et_EE |
| dc.description.abstract | Uurimistöö eesmärgiks on aeroobse vastupidavuse vajalikkuse välja selgitamine päästeteenistujatel ning Eesti päästeteenistujate jaoks alternatiivsete võimaluste leidmine vastupidavuse hindamiseks (alternatiiv jooksule). Uurimismeetodiks on kvantitatiivne meetod, oli läbi viidud katsed ja küsitlus. Eesmärgini jõudmiseks autor analüüsis spordimeditsiini ja spordi teemalisi raamatuid ja artikleid, päästeteenistujate aeroobse vastupidavuse vajaduse ning selle erinevate alternatiivsete testimise viiside sobivuse välja selgitamiseks. Lisaks uuriti, millised on füüsilised katsed teistes sisejulgeoleku asutustes. Katsete läbiviimiseks olid lisaks 2700m jooksule valitud sarnaste oodatavate aegade eeldusel kaks distantsi: 6000m veloergomeetril ja 3000m sõudeergomeetril. Katsete tulemused näitasid, et velo- ja sõudeergmeetri ning jooksu vahel on positiivsed märkimisväärsed korrelatsioonid. Jooksu ja veloergomeetri vahel korrelatsioonitegur on 0,52 ning sõudeergomeetri ja jooksu vahel 0,40. Küsitlus näitas, et päästjad ei tegele piisavalt spordiga, kuid peavad oma kehalisi võimeid headeks, samas kui füüsilist pingutust nõudvad tööülesanded on nende jaoks kurnavad või rasked. Lõputöö tulemusena autor tegi kolm ettepanekut: muuta vastupidavuskatse kohustuslikuks, lisada alternatiivideks jooksule sõude- ja veloergomeetri test ning tagada selleks vajalik varustus igas komandos füüsiliste katsete lihtsustamiseks ja töökohal vastupidavuse arendamise tingimuste parandamiseks. | et_EE |
| dc.language.iso | other | et_EE |
| dc.publisher | Sisekaitseakadeemia | et_EE |
| dc.subject | päästjad | et_EE |
| dc.subject | füüsilised katsed | et_EE |
| dc.subject | aeroobne treening | et_EE |
| dc.title | Aeroobse vastupidavuse olulisus ja selle testimine päästeteenistujatel | et_EE |
| dc.title.alternative | Aerobic endurance importance and testing it in firefighers | et_EE |
| dc.type | Thesis | et_EE |
