Karistuse mõju alkoholi piirimäära ületanud mootorisõidukijuhtidele Lõuna ja Põhja prefektuuris
Kokkuvõte
Töö eesmärgiks on(1) uurida ajavahemikul 2011-2014 Lõuna ja Põhja prefektuuri poolt alkoholipiirmäära ületanud sõidukijuhtidele määratud karistusi ning nende karistuste võimalikku mõju kõnealuste rikkumiste toimumise dünaamikale.(2)Uurida alternatiivsete, mittekaristuslike mõjutusmeetodite rakendamise võimalikkust ja efektiivsust alkoholi piirmäära ületanud sõidukijuhtide arvu vähendamiseks (3)Analüüsida uurimistulemusi ja pakkuda selle põhjal lahendusi tõhusamate mõjutusmeetodite leidmiseks ja kohaldamiseks. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks ja uurimusülesannete täitmiseks kasutati kvantitatiivset andmekogumismeetodit ja statistilist kvantitatiivse andmeanalüüsi meetodit. Tegemist empiirilise uurimusega, mille andmekogumismeetodina kasutati ankeetküsitluse läbiviimist Põhja ja Lõuna prefektuuri haldusterritooriumil alkoholi piirmäära ületamise eest karistada saanud sõidukijuhtidele. Statistilise andmeanalüüsi eesmärgiks analüüsida Põhja ja Lõuna prefektuuri territooriumil alkoholi piirmäära eest määratud karistusi. Lõputöö uuringu tulemuste analüüs, järelduste tulemusena on selgunud, et olemas olev karistuspoliitika ja kasutatavad meetmed võimaldavad küll alkoholi piirmäära ületanud sõidukijuhtide probleemi kasvu tõkestada kuid probleemi vähendamiseks on vajalik ulatuslikumalt rakendada alternatiivseid abinõusid ( nt rikkujatele läbi viidavad järelkoolitused jms) . Käesoleva uurimustöö tulemusena ilmneb asjaolu, et olemasolevate meetmete (karistusõiguslikud sanktsioonid) hulgas ei leidu taolisi mõjutusvahendeid mis oma tõhususelt teisi selgelt ületaks. Praegusel ajal rakendatavad sanktsioonid omavad küll mõju selleks , et olukord alkoholi piirmäära ületamise ja joobes juhtimise ennetamise ning tõkestamise osas püsiks teataval stabiilsel tasemel - olukord ei ole töös uuritud aastate kestel märkimisväärselt halvenenud. Kokkuvõtteks võib öelda, et Eestis kehtiv karistuspoliitika on alkoholipiirmäära ületanud sõidukijuhtidele juhtide suhtes karm, kuid karistused ei ole liiklusohutuse tegelikku eesmärki- joobes ja piirmäära ületanud juhtide osakaalu selgelt vähenemist saavutanud.
Kirjeldus
Sissejuhatus ; 1. Karistused ja riiklikud mõjutusvahendid alkoholipiirmäära ületamise ja joobes juhtimise eest ; 1.1. Eesti - joobeseisundi tähendus seaduse mõttes ja karistused ning riiklikud mõjutusvahendid ; 1.2. Soome - joobeseisundi tähendus seaduse mõttes ja karistused ning riiklikud mõjutusvahendid ; 1.3. Saksamaa - joobeseisundi tähendus seaduse mõttes ja karistused ning riiklikud mõjutusvahendid ; 2. Uurimustöö metoodika ; 2.1. Ankeetküsitluse ja intervjuude metoodika ja valim ; 2.2. Väärteokaristuste analüüsimise metoodika ; 3. Uurimistulemuste analüüs ; 3.1. Väärteokaristuste analüüs andmestiku põhjal ; 3.2. Küsimustiku ja intervjuude analüüs ; 3.3. Järeldused ja ettepanekud ; Kokkuvõte ; Summary ; Viidatud allikate loetelu ; Lisad