| dc.description.abstract | Lõputöö eesmärgiks on uurida eriliigiliste jälgede talletamise dünaamikat (milliseid jälgi kogutakse rohkem, milliseid vähem), tuginedes Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 2012.-2014. kriminalistika aastaaruannetele. Antud teema aktuaalsus seisneb selles, et arvestades kaasaegseid tendentse Lääne prefektuuris Rapla politseijaoskonnas korraldatud varavastaste kuritegude sündmuskohtade uurimisel on vajalik pöörata suuremat tähelepanu eriliigiliste jälgede avastamisele, talletamisele ja uurimisele, mis tagab füüsiliste tõendite kasutamise tõendamisel. Kvaliteetne ja igakülgne jälgede talletamine sündmuskoha vaatlusel loob võimaluse ekspertiiside määramiseks ja nende tulemuste kasutamiseks tõendamisel. Eesmärgi saavutamiseks on autor püstitanud neli uurimusküsimust: Millised on teoreetiliste seisukohtade järgi erinevate jälgede osakaal tõendamisel? Milline on kriminalisti kaasamise ja sündmuskohal talletatud jälgede suhe Rapla politseijaoskonna 2012.-2014. a? Millised on varavastastel sündmuskohavaatlusel enim ja vähem talletatud jäljed? Kas kriminalisti osavõtul tehtud sündmuskohavaatluste dünaamika on vastavuses kuritegude toimepanemise dünaamikaga? Teoreetilises osas käsitletakse varavastast kuritegu, eriliigiliste jälgede olemust, tähtsust; sündmuskoha vaatlust, varavastaste kuritegude uurimises osalejaid ja pööratakse tähelepanu varavastaste kuritegude uurimisel jälgede talletamisega, uurimisega seotud probleemidele. Uurimuslikus osas antakse ülevaade uurimuse metoodikast, milleks kasutati struktureerimata andmete kogumise meetodi, statistilist andmeanalüüsimeetodit, kus on tegemist nn kirjeldava statistikaga e. dokumendianalüüsiga, tuginedes Rapla politseijaoskonnas kriminalisti 2012-2014 aasta tööaruannetele, uurides varavastaste kuritegude sündmuskohtadel talletatud eriliigilisi jälgi. | et_EE |
