| dc.contributor.author | Saar, Jüri | |
| dc.contributor.author | Sinisalu, Arnold | |
| dc.contributor.author | Loik, Ramon | |
| dc.contributor.author | Koort, Erkki | |
| dc.contributor.author | Tammel, Kaide | |
| dc.contributor.author | Savimaa, Raul | |
| dc.date.accessioned | 2024-01-18T09:29:09Z | |
| dc.date.available | 2024-01-18T09:29:09Z | |
| dc.date.issued | 2024 | |
| dc.identifier.citation | Saar, Jüri, et al.. (2024). Venemaa võimalike arengute mõjust Eesti julgeolekule. Tallinn: Sisekaitseakadeemia | et_EE |
| dc.identifier.issn | 978-9985-67-427-7 | |
| dc.identifier.uri | https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/3320 | |
| dc.identifier.uri | https://doi.org/10.15158/dehc-qy92 | |
| dc.description | Sissejuhatus ; 1. Taust: tee Ukraina sõjani ; 2. Analüüsi metoodika ja ülesehitus ; 3. Diagnoos: hetkeolukorra kirjeldus ja analüüs ; 3.1. Valitsus ja võimuorganid, rahvusvahelised suhted ; 3.2. Majandus ja ärieliit ; 3.3. Eriteenistused ; 3.4. Sõjaline jõud ; 3.5. Organiseeritud kuritegevus ; 4. Prognoos: tegurite roll Venemaa tuleviku kujundamisel ; 4.1. Valitsus ja võimuorganid, rahvusvahelised suhted ; 4.2. Majandus ja ärieliit ; 4.3. Eriteenistused ; 4.4. Sõjaline jõud ; 4.5. Organiseeritud kuritegevus ; 5. Venemaa võimalikud tulevikustsenaariumid ja nende mõju Eestile ; 5.1. Esimene stsenaarium (baasstsenaarium): Venemaal sisulist kursimuutust ei toimu ; 5.2. Teine stsenaarium: Venemaal toimub neljas smuta ja võimalik
lagunemine. ; 5.3. Kolmas stsenaarium: vahetub poliitiline eliit ja Venemaa demokratiseerub ; 5.4. Neljas stsenaarium: Venemaast saab autokraatlik suurvõim ; 6. Eesti jaoks olulised järeldused ja peamised soovitused | et_EE |
| dc.description | <a href = " https://doi.org/10.15158/dehc-qy92">https://doi.org/10.15158/dehc-qy92</a> | |
| dc.description | ETIS 2.5 | |
| dc.description.abstract | Venemaa Föderatsiooni positsioon on tulenevalt 24. veebruaril 2022 alustatud Ukraina-vastasest agressioonisõjast muutunud. Kõik ohud ja võimalused ei ole veel realiseerunud, kuid kahtlemata mõjutavad need üleilmset julgeolekut. See mõju ei jaotu ühtlaselt ja suurem surve tabab pigem Venemaa naabreid.
Eesti geopoliitiline asend vahetult Venemaa naabruses loob eeldused suuremaks mõjuks kui mitmel teisel Euroopa Liidu või NATO liikmesriigil. Stabiilses keskkonnas saab naaberriikide mõju käsitleda eelkõige majandus- ja kultuurivaldkonnas. Praegust geopoliitilist olukorda arvestades, kus Eesti on Euroopa Liidu ja NATO idapiiril, mille taga asub geostrateegiliste ambitsioonidega agressiivne riik, tuleb lisaks arvestada Venemaa mitmekesist mõjutustegevust eri valdkondades, sh poliitilises ja julgeoleku-, aga ka sotsiaal- ja majandussfääris kuni otseste julgeolekuohtudeni välja. Samuti seab ühine piir raskeid ülesandeid kogu julgeolekusüsteemile ega ole kaugeltki seotud ainult piiriületuse või mõjuga piirilähedasele alale. | et_EE |
| dc.language.iso | other | et_EE |
| dc.publisher | Sisekaitseakadeemia | et_EE |
| dc.subject | Venemaa | et_EE |
| dc.subject | Eesti | et_EE |
| dc.subject | julgeolek | et_EE |
| dc.subject | julgeolekupoliitika | et_EE |
| dc.subject | rahvusvahelised suhted | et_EE |
| dc.title | Venemaa võimalike arengute mõjust Eesti julgeolekule | et_EE |
| dc.type | Other | et_EE |
