dc.contributor.author | Tänav, Silvia | |
dc.date.accessioned | 2023-12-17T09:36:05Z | |
dc.date.available | 2023-12-17T09:36:05Z | |
dc.date.issued | 2023 | |
dc.identifier.citation | Tänav, S., 2023. Menetlejate tööstaaži seos enesekindlusega tõepärasuse hindamisel. Turvalisuskompass: turvalisuse ja julgeoleku teadusajakiri, 5, lk. 197-215. | et_EE |
dc.identifier.issn | 2806-1314 | |
dc.identifier.uri | https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/3282 | |
dc.identifier.uri | https://doi.org/10.15158/szgp-gy20 | |
dc.description | <a href = " https://doi.org/10.15158/szgp-gy20">https://doi.org/10.15158/szgp-gy20</a> | |
dc.description.abstract | Varasem kirjandus viitab, et vastupidiselt levinud eeldusele ei suurenda õigusvaldkonna praktikute kogemused ja eriharidus oluliselt tõepärasuse hindamise täpsust, kuid suurendavad selliste hinnangute tegemise enesekindlust. Tuvastamaks,
kas Eesti menetlejate puhul esineb samasugune seos, analüüsiti politseiuurijate (N = 104) ja prokuröride (N = 50) vastuseid petliku käitumise vaadeldavate tunnuste kohta ning võrreldi neid tavainimeste (N = 104) vastustega. Andmete kogumiseks
kasutati veebipõhist küsimustikku. Pikema tööstaažiga menetlejad olid küll enesekindlamad oma võimekuses valetamist päriselus tuvastada, kuid mitte oma hinnangutes selle kohta, millised käitumuslikud märgid viitavad pettusele. Tööstaaž ei korreleerunud õigemate uskumustega petlikkusele viitavate märkide kohta. See, et kogemus suurendab enesekindlust soorituses, kuid mitte uskumuste õigsust, viitab, et hoiduda tuleks eeldusest, et pikemalt praktiseerinud menetlejad on tõepärasuse hindamisel
täpsemad. | et_EE |
dc.description.abstract | Previous literature suggests that, contrary to popular assumption, the experience and specialized education of legal practitioners does not significantly increase the accuracy of truthfulness assessments, but does increase the confidence in making such assessments. In order to identify whether a similar relationship exists for Estonian experts, the responses of police investigators (N = 104) and prosecutors (N = 50) on the observed cues of deceptive behaviour were analyzed and compared
with the responses of laypeople (N = 104). An online questionnaire was used for data collection.
Practitioners with a longer tenure were more confident in their ability to detect lying in real life, but not in their judgments of which behavioral cues indicate deception.
Length of service did not correlate with more accurate beliefs about cues of deception. The fact that experience increases self-confidence in performance, but not the
correctness of beliefs, suggests that the assumption that longer-serving practitioner are more accurate in their judgments of truthfulness should be guarded against. | |
dc.language.iso | other | et_EE |
dc.publisher | Sisekaitseakadeemia | et_EE |
dc.relation.ispartofseries | Turvalisuskompass: turvalisuse ja julgeoleku teadusajakiri;5 | |
dc.subject | tõepärasuse hindamine | et_EE |
dc.subject | enesekindlus | et_EE |
dc.subject | artiklid | et_EE |
dc.subject | deception detection | et_EE |
dc.subject | investigator bias | et_EE |
dc.subject | confidence | et_EE |
dc.title | Menetlejate tööstaaži seos enesekindlusega tõepärasuse hindamisel | et_EE |
dc.title.alternative | The relationship between the length of time in the profession and confidence in assessing truthfulness | et_EE |
dc.type | Article | et_EE |