Kaitseväe kaasamise vajadus ja võimalused Eesti tervishoiusüsteemi toimepidevuse toetamisel tsiviilkriisides

Abstract

Artikli eesmärk on anda ülevaade uuringust, mis kaardistas Eesti tervishoiualase tsiviil-sõjalise koostöö hetkeseisu ja tõhustamise võimalusi. Uuringu raames intervjueeriti 28 valdkonna eksperti: tsiviileksperte tervishoiusüsteemi vajaduste osas tsiviil-sõjalise koostöö järele ning sõjaväeeksperte kaitsejõudude võimaluste osas neile vajadustele vastata. Uuringu tulemused näitasid valdkonniti tsiviil-sõjalise koostöö ebaühtlast taset, tuues ühtlasi välja, et olulisemate partneritega koostöö toimib ning sisendid vajaduste ja võimaluste kohta suuresti kattuvad, sest on olemas COVID-19 kriisi praktika kui suurim tsiviil-sõjalise koostöö pretsedent tervishoius.

The aim of the article is to provide an overview of the study that mapped the current state of civil-military cooperation in healthcare in Estonia, and how it can be improved. Within the framework of the study, 28 experts in the field were interviewed: civilian experts on the needs of the healthcare system for civil-military cooperation, and military experts on the capabilities of the Defence Forces to respond to these needs. The results of the study revealed a patchy level of civil-military cooperation across the sectors, while also highlighting that cooperation with key partners is working and inputs on needs and capabilities largely overlap, with the COVID-19 crisis practice as the largest precedent for civil-military cooperation in healthcare.