Näita lihtsat nimetuse kirjet

dc.contributor.authorVan Herpen, Marcel H.
dc.date.accessioned2023-02-15T09:51:05Z
dc.date.available2023-02-15T09:51:05Z
dc.date.issued2015
dc.identifier.urihttps://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/2967
dc.description.abstractKui Venemaa sekkus 2014. aastal Ukrainas, seisis maailm silmitsi Kremli massiivseima ja intensiivseima propagandapealetungiga viimase seitsmekümne aasta jooksul. Vene propagandamasin pani tühisena näima isegi Saddam Husseini, kes 1991. aastal enne operatsiooni Kõrbetorm lubas lääne koalitsioonile, et too saab lüüa „lahingute emas”, nagu Iraagi liider seda toona ise nimetas. Olulist rolli mängisid Ukrainas toimunud Moskva agressiooniga kaasnenud desinformatsioonikampaanias eriti viimati nimetatud kategooriad: pooltõed ja kontekstivälised tõed. Need meenutasid aega, kui Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei ametlikku ajalehte Pravdat peeti läänes oma pealkirjale (tõlkes „tõde”) üsna vastandlikuks. On oluline meenutada, et isegi sõna „desinformatsioon” (desinformatsija) näib olevat vene leiutis.et_EE
dc.publisherSisekaitseakadeemiaet_EE
dc.subjectPutin, välispoliitika, Kreml, propaganda, poliitika, Vene õigeusu kirik, neoimperialism, Lääset_EE
dc.titlePutini propagandamasinet_EE
dc.title.alternativePehme jõud ja Venemaa välispoliitikaet_EE
dc.typeBooket_EE


Failid selles nimetuses

Thumbnail

Nimetus asub järgmis(t)es kollektsiooni(de)s:

Näita lihtsat nimetuse kirjet