| dc.contributor.author | Saar, Marju | |
| dc.contributor.other | Sisekaitseakadeemia. Sisejulgeoleku instituut | |
| dc.contributor.other | Eenma, Raine, juhendaja | |
| dc.contributor.other | Järvet, Tanel, kaasjuhendaja | |
| dc.date.accessioned | 2016-06-15T11:03:50Z | |
| dc.date.available | 2016-06-15T11:03:50Z | |
| dc.date.issued | 2015 | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/123456789/25 | |
| dc.description | Mõisted ja lühendid ; Sissejuhatus ; 1.Riigikaitse juhtimise alused ; 1.1.Riigikaitse juhtimine ja planeerimine ; 1.2.vastuvõtva riigi toetuse olemus ; 1.3.Vastuvõtva riigi toetus Eesti julgeolekustrateegiast lähtuvalt ; 1.4.Õiguslikud alused vastuvõtva riigi toetuse korraldamiseks Eestis ; 2.Vastuvõtva riigi toetuse planeerimine ja rakendamine ; 2.1.Meetodi kirjeldus ; 2.2.Eesti riigikaitse ja HNSi valdkonna ekspertidega läbi viidud intervjuude tulemuste analüüs ; 2.3.Järeldused ja ettepanekud vastuvõtva riigi toetuse juhtimise ja rakendamise parendamiseks ; Kokkuvõte ; Summary | et_EE |
| dc.description.abstract | Magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada olemasoleva HNSi süsteemi vastavus Eesti riigikaitse alusdokumentidele ning saadud tulemuste põhjal esitada ettepanekud olemasoleva HNS süsteemi täiendamiseks. Töö väärtus seisneb Eesti julgeolekudokumentide ning riigikaitse kujundajate ja elluviijate arvamuste uurimisel HNSi süsteemi vastavuse kohta riigikaitse laias käsitluses. Magistritöö teoreetilises osas analüüsiti HNSi juhtimist riigikaitse planeerimise käsitluses, Eesti julgeolekudokumentidest ning seaduslikust alusest lähtuvalt. Eesmärgi saavutamiseks kasutati töös kvalitatiivset uurimismeetodit. Andmete kogumiseks kasutati poolstruktureeritud intervjuusid ning viidi läbi 10 intervjuud ekspertidega. Uurimisstrateegiana on kasutatud juhtumiuuringut. Poolstruktureeritud intervjuude käigus koguti arvamusi HNSi juhtimise planeerimiseks ja rakendamiseks Eesti riigikaitse ja HNSi ekspertidelt Kaitse-, Sise-, Rahandus-, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kaitseväe ja Politsei- ja Piirivalveameti ekspertidelt. Intervjuude analüüsimisel kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Magistritöö põhilise uurimistulemusena leiti, et riigikaitse planeerimisele, kitsamalt HNSi planeerimisele on vaja pöörata senisest suuremat tähelepanu. Mittesõjalise valdkonna sektori esindajad tõid välja, et riigikaitse planeerimine on neile veel võõras ning seega on vaja nende kaasamine planeerimisprotsessi kohe alguses. Magistritöö käigus läbi viidud uuringu tulemusena tehakse Kaitseministeeriumile ja Riigikantseleile, kui riigikaitse planeerimise vastutajatele, ettepanekud HNSi juhtimise planeerimise ja rakendamise parendamiseks. Ettepanekud on rakendatavad asutuse iga-aastase tööplaani koostamisel. | et_EE |
| dc.language.iso | other | et_EE |
| dc.publisher | Sisekaitseakadeemia | et_EE |
| dc.subject | riigikaitse | et_EE |
| dc.subject | tsiviil-militaarkoostöö | et_EE |
| dc.subject | julgeolekupoliitika | et_EE |
| dc.subject | julgeolek | et_EE |
| dc.title | Mittesõjaliste ülesannete juhtimine vastuvõtva riigi toetuse korraldamise näitel Eesti riigikaitses | et_EE |
| dc.title.alternative | Management of Non-Military Tasks in Arranging Host Nation Support in the Estonian National Defence | |
| dc.type | Thesis | et_EE |
