Õiguskaitse- ja justiitsreformid Eestis 1991–2019
Kokkuvõte
Publikatsioon annab põgusa ajaloolise ülevaate Eesti õiguskaitseasutuste (politsei, piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniamet, mis ühendati 2010. aastal Politsei- ja Piirivalveametiks) ning justiitsasutuste (prokuratuur ja kohus) olulisematest reformidest perioodil 1991–2019.
Eesti on olnud endise Nõukogude režiimi tsooni üks progressiivsemaid riike. 2018. aastal paiknes Eesti 18. kohal maailma korruptsioonitajumise indeksis tabelis, edestades kõiki teisi postsovetlikke regiooniriike. Samuti on kasvanud Eesti elanike usaldus julgeolekuasutuste vastu. Kui 1998. aastal usaldas politseid vaid 44% elanikkonnast, siis täna on politsei ja piirivalve usaldusväärsus kasvanud 89%-ni. Kohtusüsteemi peab usaldusväärseks 80% elanikkonnast. See tähelepanuväärne muutus ühiskonnas on seotud nii järskude reformidega pärast iseseisvuse taastamist kui ka hilisemate dünaamiliste muutustega, mis on taganud korrakaitseorganisatsioonide eduka toimimise.
Kokkuvõtlikult võib Eesti õiguskaitse- ja kohtureformid jagada kolme perioodi: taasloomine, kohanemisperiood ja optimeerimine.
Kirjeldus
Sissejuhatus ; 1. Õiguskaitsereformid ; 1.1. Poltisei ; 1.2. Piirivalve ; 1.3. Kodakondsus ja migratsioon ; 1.4. Politsei- ja Piirivalveamet ; Kokkuvõte ; 2. Justiitsreformid ; 2.1. Prokuratuuri areng ja reformid ; 2.2. Eesti kohtu reformid ; Kokkuvõte https://doi.org/10.15158/2wpr-re89