| dc.contributor.author | Nero, Kristi | |
| dc.contributor.other | Sisekaitseakadeemia. Sisejulgeoleku instituut | |
| dc.contributor.other | Järvet, Shvea, juhendaja | |
| dc.contributor.other | Tross, Jaan, kaasjuhendaja | |
| dc.date.accessioned | 2016-06-15T08:44:19Z | |
| dc.date.available | 2016-06-15T08:44:19Z | |
| dc.date.issued | 2015 | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/123456789/21 | |
| dc.description | Mõistete ja lühendite loetelu ; Sissejuhatus ; 1.Kriisireguleerimine 21.sajandil ja hädaolukordadeks valmisoleku mõjurid ; 1.1.Kriis ja kriisireguleerimine 21.sajandil ; 1.2.Hädaolukordadeks valmisoleku ja nende lahendamise olulisemad mõjurid ; 1.3.Kriisireguleerimine tervishoius, erisused ja väljakutsed ; 2.Eesti tervishoiusüsteemi hädaolukordadeks valmisoleku analüüs ; 2.1.Metoodika ja valim ; 2.2.Tervishoiusüsteemi kriisireguleerimist käsitlevate dokumentide analüüs ; 2.3.Ekspertintervjuude analüüs valmisolekust masskannatanutega hädaolukordadeks ; 2.4.Järeldused ja ettepanekud tervishoiusüsteemi hädaolukordadeks valmisoleku tõstmiseks ; Kokkuvõte ; Summary | et_EE |
| dc.description.abstract | Magistritöö eesmärk on selgitada välja tervishoiualaste hädaolukordade lahendamise korraldus ja peamised praktikas tõusetuvad probleemid Eestis ning esitada ettepanekud tervishoiusüsteemi hädaolukordadeks valmisoleku tõstmiseks. Magistritöö teoreetilises osas analüüsiti kaasaegseid seisukohti kriisireguleerimisest ja hädaolukordadeks valmisoleku olulisematest mõjuritest ning tervishoiuvaldkonna integreerimisest kriisireguleerimissüsteemi. Empiirilise uuringu uurimisstrateegiaks oli juhtumiuuring, andmekogumismeetoditeks dokumendianalüüs ja poolstruktureeritud ekspertintervjuud. Kvalitatiivse sisuanalüüsi teostamiseks kasutati programmi NVivo for Mac versiooni 10.2.0. Uuringuga leiti vastused uurimisküsimustele: 1) Kuidas on Eestis korraldatud ja reguleeritud masskannatanutega hädaolukordadeks valmistumine ja nende lahendamise juhtimine üleriigilisel tasandil? 2) Missugused on peamised takistused masskannatanutega hädaolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel? 3) Missugused on võimalused tõsta tervishoiusüsteemi kriisireguleerimise võimekust? Magistritöö tulemusena selgus, et selgelt määratletud rollidega terviklikult reguleeritud tervishoiu kriisireguleerimissüsteem Eestis täna puudub. Sellest tulenev oht kaotada masskannatanutega hädaolukorras täiendavalt inimelusid tingib vajaduse tervishoiusüsteemi kriisireguleerimisvõimekuse tõstmiseks. Tervishoiusüsteemi käsitlemine kriisireguleerimise aspektist on sisejulgeolekuvaldkonnas uudne. Magistritöös läbi viidud uuringu tulemusena tehakse praktikas rakendatavad ettepanekud masskannatanutega hädaolukordadeks valmisoleku tõstmiseks. | et_EE |
| dc.language.iso | other | et_EE |
| dc.publisher | Sisekaitseakadeemia | et_EE |
| dc.subject | kriisid | et_EE |
| dc.subject | kriisireguleerimine | et_EE |
| dc.subject | hädaolukorrad | et_EE |
| dc.subject | katastroofid | et_EE |
| dc.subject | katastroofimeditsiin | et_EE |
| dc.subject | tervishoiukorraldus | et_EE |
| dc.title | Eesti tervishoiusüsteemi valmisolek hädaolukordadeks | et_EE |
| dc.title.alternative | Crises Preparedness of the Estonian Health Care System | |
| dc.type | Thesis | et_EE |
