Liiklusintensiivsuse mõju pääste operatiivsõidule kolme tallinna linna ristmiku näitel

Abstract

Lõputöö eesmärk on selgitada välja pääste operatiivsõidukite keskmised kiirused Tallinna suure liiklustihedusega ristmikel päeva eri aegadel. Uurimismeetodiks kasutab autor kvantitatiivset meetodit, kus analüüsib ainult arvulisi erinevusi ja peaasjalikult päästesõidukite keskmisi kiiruseid ristmikel. Lõputöö tulemused näitavad, et keskmised kiirused ristmikel päeva eri aegadel ei ole oluliselt erinevad T-testi tulemusel. Võrdlused tõi autor välja diagrammi joonistena ja võrdles neis tipptunni aega ja kõike muud aega. Samuti pani autor võrdlusesse öise aja ja kogu ülejäänud aja. Mõlemal juhul näitas T-testi tulemuse p väärtusena suuremat arvu kui 0,05 ehk alles sellest arvust madalam arv on määravalt erinev ja saab öelda tulenevalt T-testi tulemusele, et kahe aja erinevad keskmised kiirused on oluliselt erinevad. Seega analüüsis kasutatud kolme ristmike pääste operatiivväljasõidud tõid välja olukorra, kus võib öelda et aeg ei määra päästesõiduki kiirust ristmikul vaid selle määrab ristmiku iseärasused. Lõputöö analüüs kinnitab, et aeg ei mõjuta päästesõiduki kiirust ristmikul, kuid iga ristmiku keskmine kiirus on tulenevalt iseärasustest erinev, siis ristmike paremaks ja kiiremaks läbimiseks tuleb ristmike muuta operatiivsõiduki jaoks paremini läbitavaks, avaramaks ja võimaldada kaasliiklejatele operatiivsõiduki lähenemine silmapaistvamaks.