Sisekaitseakadeemia õppuritele määratud distsiplinaarkaristused aastatel 2010–2016

Abstract

Lõputöös uuriti õppuritele distsiplinaarkaristuste määramist SKA-s. Uurimisprobleemina oli püstitatud küsimus, kas SKA-s valitseb õppurite distsiplinaarsüütegude eest karistamisel struktuuriüksuste ja õppevormide vahel erinevus? Organisatsiooni liikmete distsiplineerimise viisi mõjutab organisatsioonikultuur ja organisatsiooni põhiväärtused. Seega on alust eeldada, et väga erinevate organisatsioonide koondamisel ühte tervikusse võib erinevates gruppides (näiteks struktuuriüksustes) valitseda erinev lähenemine distsiplineerimisele: selle vajalikkusele, ulatusele ja rangusele. Lõputöö tulemuste põhjal saab järeldada, et distsiplinaarmenetluste algatamisel valitseb struktuuriüksuste ja õppevormide vahel erinevus. Selge piiri saab tõmmata õppevormide vahele – kaugõppuritega on seotud oluliselt vähem distsiplinaarmenetlusi kui päevase õppe õppuritega. Samuti saab üsna selge piiri tõmmata struktuuriüksuste vahele selle järgi, mis taseme haridust seal pakutakse: ainult kõrgharidust pakkuvates üksustes on algatatud väga vähe menetlusi. Käesolevas töös ei ole tehtud analüüsi selle kohta, kuidas jagunevad distsiplinaarmenetlused selle järgi, millise taseme haridust õppurid omandavad. Seetõttu ei ole teada, kas erinevus haridustasemete järgi kehtib ka PPK-s, JK-s ja PÄK-is. Samas oleks see teema, mida oleks kasulik edasi uurida, sest see asjaolu võib olla oluline faktor õppurite distsiplineerimise protsessi efektiivsuse ja mõjususe suurendamisel. Lõputöö keskendus kitsalt ainult registreeritud distsiplinaarmenetluste uurimisele. Samas kasutatakse lõputöö autori kogemuse alusel vähemalt PPK-s väga palju ka õppurite suulist distsiplineerimist. Seetõttu oleks õppurite distsiplineerimisest ja selle efektiivsusest täieliku ülevaate saamiseks tulevikus vajalik põhjalikum analüüs, mis põhineks intervjuude või küsimustike abil kogutud täiendaval teabel.