Tankerite tuleohutussüsteemid
Kokkuvõte
Lõputöö käsitleb tankeritel kasutatavaid tuleohutussüsteeme. Kuna tankerite kohta kehtivad nõuded, standardid ja soovitused on rahvusvahelised, siis on töös kasutatud ohtrasti inglisekeelseid väljendeid ja lühendeid. Põhjus seisneb eestikeelsete vastete puudumises.
Töö koostamise käigus on antud põhjalik ülevaade Eesti sadamates olevatest ja mahtlastina tankeritega veetavatest ainetest.
Eesmärgiks on ettepanekute tegemine eelkõige tulekustutus-päästetööde juhtimise alal. See puudutab eeskätt tankeri kapteni ja maismaa päästeteenistuse päästetööde juhi vahelist tööjaotust ja – korraldust ning vastutust.
Käsitlemist leiavad ka seadusandlikud aktid mitmetel meresõitu puudutavatel teemadel.
Töös antakse ülevaade erinevatest tankeri tüüpidest nagu kemikaali-, gaasi-, ja naftatankerid, aga ka kombineeritud laevatüüpidest.
Ohtude ulatuse määramiseks on teostatud arvutused keeva vedeliku paisuvate aurude plahvatuse ( BLEVE ) tekkimisel propaani vedavatel erinevate konstruktsiooniga tankeritel ning arvutus ammoniaagi lekke korral. Propaani BLEVE tekkimisel leiab käsitlemist neli juhtumit, kus tank on osaliselt survestatud, täielikult survestatud, täielikult jahutatud ning lõpuks tekib kogu tankerit haarav BLEVE. Arvutatud ohualad annavad vajalikku eelinformatsiooni päästetööde korraldamisel.
Kirjeldus
Sissejuhatus ; 1.Ülevaade Eesti sadamates olevatest ja tankeritega vedelate mahtlastidena veetavatest ainetest ; 1.1.AS Alexela Terminal ; 1.2.AS Scantrans ; 1.3.AS Termoil ; 1.4.Eurodek Muuga Services OÜ ; 1.5.AS Pakterminal ; 1.6.AS Trendgate ; 1.7.TankChem ; 1.8.Sillamäe Oil Terminal ; 1.9.Bunkering Terminal ; 1.10.Silgas ; 1.11.Baltic Chemical Terminal ( BCT) ; 1.12.Milstrand Oil Terminal ; 2.Põhimõisted ; 3.Tankeritele esitatavad üldnõuded ; 4.Tankerite tuletõrjesüsteemide üldnõuded ; 4.1.Laeva tulekustutusvahendid ; 4.2.Kantavad tulekustutid ; 4.3.Statsionaarsed tuletõrjesüsteemid ; 4.3.1.Statsionaarne gaaskustutussüsteem ; 4.3.2.Vahtkustutussüsteem ; 4.3.3.Veesüsteem ; 4.3.4.Veeudu tekitamise süsteem ; 5.Tankerid ; 5.1.Kemikaalitankerid ; 5.2.Gaasitankerid ; 5.3.Naftatankerid ; 5.3.1.Lastitanki atmosfääri kontroll ohtliku lasti vedamisel ; 5.3.2.Inertgaasiga täidetud tankide lastimine ja ballastimine ; 5.3.3.Staatiline elekter – ohutusmeetmed ; 5.3.4.Inertgaas tekil ; 5.4.Kombineeritud laevad ; 5.4.1.Laevatüüp OBO ( Oil/ Bulk/Ore) ; 5.4.2.Laevatüüp OO ( Oil/Ore) ; 6.Tuleohutuse seisukohast lähtuvad ekspluatatsioonilised nõuded ; 6.1.Selgitus ; 6.2.Lastiala tankeril ; 6.3.Lastitankide tulekaitse ; 7.Ekspluatatsioonilised nõuded tuletõrjesüsteemidele ; 7.1.Informatsioon ; 7.2.Kustutusained ; 7.2.1.Vaht ; 7.2.2.Vesi ; 7.2.3.Kuiv kemikaal ; 7.2.4.Süsihappegaas ; 7.3.Degaseerimine ; 7.4.Ohtliku gaasikontsentratsiooni määramine ; 8.Ohutusmeetmed tankeri sadamas seismisel ; 8.1.Üldist ; 8.2.Isolatsioon, maandus ja elektriline ühendus laeva ja kalda vahel ; 8.3.Tankeri meeskonna ettevalmistus tegutsemiseks tulekahju korral ; 9.Tulekahju terminalis ; 9.1.Üldised koostööreeglid ; 9.2.Tankeri ja terminali koostöö ; 9.3.Instruktsioon tegutsemiseks tulekahju korral ; 10.Keeva vedeliku paisuvate aurude plahvatus ( BLEVE ) ; 11.Õnnetuse ohualad ja nende hindamise parameetrid ; 12.Tulekahjudega seotud võimalikud purustused sadamas ja sadama piirkonnas ; 12.1.Sillamäe sadama hüdrometeoroloogilised lähteandmed ; 12.2.Näidistankeri lähteandmed ; 12.3.Propaani käitumine ; 12.4.Tank on osaliselt survestatud ; 12.5.Tank on täielikult survestatud ; 12.6.Tank on täielikult jahutatud ; 12.7.Suurema ohuga tank põhjustab kogu tankeril BLEVE ; 12.8.Ammoniaak ; 12.9.Arvutuste järeldused ; Kokkuvõte