| dc.contributor.author | Täri, Taivo | |
| dc.contributor.other | Loik, Ramon, juhendaja | |
| dc.contributor.other | Valk, Anne, kaasjuhendaja | |
| dc.contributor.other | Sisekaitseakadeemia. Sisejulgeoleku instituut | |
| dc.date.accessioned | 2017-06-08T12:28:45Z | |
| dc.date.available | 2017-06-08T12:28:45Z | |
| dc.date.issued | 2017 | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/123456789/1399 | |
| dc.description | Sissejuhatus ; 1.Sisserände julgeolekustamise teoreetilised lähtekohad ; 1.1.Julgeolekustamise teoreetilised lähtekohad ; 1.2.Kõneakti teooria roll julgeolekustamisel ; 1.3.Sisserände ja rändekriisi julgeolekustamine Euroopa Liidus ; 2.Sisserände julgeolekustamine Eestis poliitiliste kõneaktide põhjal 2014-2016 ; 2.1.Uurimustöö metoodika ja valim ; 2.2.Kõneaktide sisuanalüüsi tulemused ; 2.3.Uurimustöö järeldused ja ettepanekud sisserände, rändekriisi ja pagulaste Eestisse asustamisega seotud ohtude minimeerimiseks ; Kokkuvõte | et_EE |
| dc.description.abstract | Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas on sisserännet, rändekriisi ja rahvusvahelise kaitse saanud isikute Eestisse saabumist julgeolekustatud ning kuidas on need teemad Eesti poliitilises diskursuses ohuna konstrueeritud.
Magistritöö teoreetilises osas käsitleti julgeolekustamise teoreetilisi lähtekohtasid seoses sisserände, rändekriisi ja rahvusvahelise kaitse saanud isikute saabumisega Eestisse. Esmalt vaadeldi julgeolekustamise ja kõneakti teooria kaudu, kuidas toimub julgeolekustamine ning seejärel analüüsiti, kuidas on julgeolekustamine seotud rände temaatikaga.
Empiirilise magistritöö uurimisstrateegiaks valiti kõneaktide kvalitatiivne sisuanalüüs. Andmete töötlemisel kasutati kvalitatiivsete uuringute läbiviimist toetavat programmi NVivo 11. Valimi moodustasid Vabariigi Valitsuse liikmed, kelle puhul oli võimalik tuvastada ametlikult avaldatud rändeteemalisi kõneakte.
Uuringuga leiti vastused järgmistele uurimisküsimustele: 1) Milliseid ohtusid sisaldasid kõneaktid? 2) Milliseid piiritlevaid objekte sisaldasid kõneaktid? 3) Milliseid rändepoliitikat kujundavaid ja rändekriisi leevendavaid meetmeid sisaldasid kõneaktid? 4) Milliseid väljakutseid rändepoliitika kujundamisel sisaldasid kõneaktid? 5) Milliseid rändepoliitika kujundamise kaudu tekkivaid võimalusi sisaldasid kõneaktid?
Selgitavast uuringust selgus, et sisserände julgeolekustamine leidis aset peamiselt 2015. aastal ning 2016. aastal on tegu peamiselt de-julgeolekustamisega. Peamisteks sisserändega seotud ohtudeks Eesti julgeolekule on ksenofoobia, inimkaubandus, terrorism, ebaseaduslik ränne ja sisserände surve, ent olulisel kohal on ka varjupaigasüsteemi ärakasutamine. Magistritöös jõuti järeldusele, et sisserände julgeolekustamine valitsuse poolt on olnud edukas, sest sisserändajaid ei peeta ohuks julgeolekule ning madalal püsib ka terrorismiohu tase. | et_EE |
| dc.language.iso | other | et_EE |
| dc.publisher | Sisekaitseakadeemia | et_EE |
| dc.title | Sisserände julgeolekustamine Eestis poliitiliste kõneaktide põhjal 2014-2016 | et_EE |
| dc.title.alternative | Securitization of Immigration in Estonia Based on Political Speech Acts in 2014-2016 | et_EE |
| dc.type | Thesis | et_EE |
