Näita lihtsat nimetuse kirjet

dc.contributor.authorRekand, Kristi
dc.contributor.otherLaumets, Maimu, juhendaja
dc.contributor.otherRoosve, Triin, kaasjuhendaja
dc.contributor.otherSisekaitseakadeemia. Halduskolledž
dc.date.accessioned2017-05-30T11:08:22Z
dc.date.available2017-05-30T11:08:22Z
dc.date.issued2009
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/123456789/1366
dc.descriptionSissejuhatus ; 1.Üldine õiguslik taust ; 1.1.Põhiõiguste kandjad ; 1.2.Põhiõiguste adressaadid ; 1.3.Euroopa Liidu õigus Eesti õiguskorras ; 1.3.1.Euroopa inimõiguste konventsioon ; 1.3.2.Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid ; 1.4.Õhiõiguste piiramise alused ; 1.5.Põhiõiguste rikkumise tuvastamise skeemid ; 1.6.Põhiõigusenormi koosseis ; 1.6.1.Kaitseala ; 1.6.2.Kaitseala riive ; 1.7.Põhiõiguste piiramine, sekkumine ja riive ; 1.7.1.Formaalne põhiseaduspärasus ; 1.7.2.Materiaalne põhiseaduspärasus ; 1.8.Kaitseala riive õigustamine ; 1.9.Igaühe põhiõigus vabadusele ja isikupuutumatusele (PS §20) ; 1.10.Igaühe põhiõigus vabadusele ja isikupuutumatusele piiramine vaimuhiage kinnipidamisel (PS §20 lg2 p5) ; 2.Konkreetsed seaduslikud laused isiku tema tahte vastaselt kinnisesse asutusse ravile paigutamisel (tsMS, PsAS ja SHA) ; 2.1.Üldised alused. Esialgne õiguskaitse ; 2.2.Isiku kinnisesse asutusse paigutamise materiaalsed eeldused ; 2.2.1.Vaimse häire olemasolu ja olemus/psüühikahäire raskusastme määramine ; 2.2.2.Ohtlikkus enese ja teiste suhtes ; 2.2.3.Muu psühhiaatrilise abi võimalus/muude abinõude ebapiisavus ; 2.3.Paigutamise formaalsed eeldused ehk menetlusõiguslikud alused ; 2.3.1.Isiku ja teiste asjaosaliste ärakuulamine ; 2.3.2.Esindaja määramine ; 2.3.3.Lahendi põhjendatus/teatavakstegemine ; 3.Normikontroll ; 3.1.1.Kaitseala ; 3.1.2.Põhiõiguse piirangu ulatus ; 3.2.Normi proportsionaalsuse hinnang ; Kokkuvõteet_EE
dc.description.abstractEesmärgiks on kirjeldada põhiseadusega kehtestatud põhiõigusi ja-vabadusi ning tuvastada nende piirid seoses põhiseadusega kehtestatud põhiõigusega vabadusele ja isikupuutumatusele. Uurimuse eesmärk on teha järeldusi puutuvalt kõnealuse normi olemusse ning rakendamise praktikasse, vajadusel tehakse ettepanekuid kehtiva õigusliku regulatsiooni täiustamiseks ning praktika korrigeerimiseks. Lõputöö tulemuseks on võimaliku tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel isiku tema tahte vastaselt kinnisesse asutusse ravile paigutamisel tekkiva põhiõiguse vabadusele ja isikupuutumatusele rikkumise tuvastamine. Töö on oluline, kuna uurib olulise põhiõiguse, õiguse vabadusele ja isikupuutumatusele võimalikku riivet/rikkumist isiku tema tahte vastaselt kinnisesse asutusse ravile paigutamisel esialgse õiguskaitse korras. Teema on tõusetunud Eesti ühiskonnas mitte veel väga olulisel määral, küll on aga Euroopa Inimõiguste Kohus tõstatanud lahendite kaudu esile nii valdkonna kui ka piiratava põhiõiguse olulisuse. Töö on ainulaadne, kuna valdkondlikult on teemat Eestis vähe uuritud, Riigikohtusse on jõudnud vaid kolme pretsedenti käesoleva töö valmimise ajaks, samas rakendatakse aga isiku tema tahte vastaselt kinnisesse asutusse ravile paigutamist kohtute poolt ulatuslikult. Töö omab olulist rakenduslikku tähendust eelkõige nii igaühe kui ka riigi seisukohast, kuna käsitleb mõlemate osalust ning tõstatab niinimetatud valukohad või puudujäägid õigussüsteemis teemaga seonduvalt.et_EE
dc.language.isootheret_EE
dc.publisherSisekaitseakadeemiaet_EE
dc.subjectisikupuutumatuset_EE
dc.subjecttsiviilkohtumenetluset_EE
dc.subjectõiguskaitseet_EE
dc.subjectpõhiõigusedet_EE
dc.titleTsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse paigutamise sätete kooskõla põhiseaduses sätestatud põhiõiguste- ja vabaduste piiramisegaet_EE
dc.typeThesiset_EE


Failid selles nimetuses

Thumbnail

Nimetus asub järgmis(t)es kollektsiooni(de)s:

Näita lihtsat nimetuse kirjet